Eesti toetab ELi-ülese lubatud loomaliikide listi kasu uurimist
25. mai 2022
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eile, 24. mail, toimus Põllumajandus ja kalandus nõukogus (AGRIFISH) kohtumine, kus esitleti Küprose seisukohavõttu seoses Euroopa Liidu ülese lubatud loomaliikide nimekirja kasu uurimisega. Uuringut toetas 19, vastu oli 4 liikmesriiki. Eesti maaeluminister Urmas Kruuse andis eilsel hääletusel poolthääle!
Eelmisel nädalal saatis Selts kirja maaeluministrile palvega toetada Küprose seisukohavõttu, mille on allkirjastanud ka Leedu, Luksemburg ja Malta. See kutsub komisjoni üles uurima võimalikku kasu, mida annab ELi-ülene positiivne loetelu, mis tugineb nende liikmesriikide kogemustele, kes on nimekirjade süsteemi juba omaks võtnud ja juurutanud. Uurimise eesmärk oleks loomaheaolu parandamine, elurikkuse, rahvatervise ja turvalisuse kaitse ning halduskoormuse vähendamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
“Euroopa Liidu ülese lubatud loomaliikide nimekirja kasu uurimine on äärmiselt oluline samm leidmaks parim lahendus kaitsmaks loomade heaolu, looduslikku mitmekesisust, kui ka inimeste tervist. Positiivse nimekiri on soovitatud Euroopa parlamendi raportis ELi elurikkuse strateegias ja on lisatud heade tavade hulka, mis on loetletud Berni konventsiooni juhistes liikmesriikidele IASi kasutuselevõtuks,” lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
EL-i lubatud liikide nimekiri on töövahend, mille abil hinnatakse erapooletult ja teaduspõhiselt loomaliikide ohutust ning sobivust kauplemiseks ning lemmikloomana pidamiseks. Sellist kõikehõlmavat riskianalüüsi on võimalik teha erinevate ohukriteeriumide, eeskätt nende alusel, mis on seotud loomaheaolu, elurikkuse kaitse, rahvatervise ja turvalisuse ning invasiivsuse ohuga.
- Loomade heaolu: Loomad kannatavad loomapidamise igas etapis – püüdmine, transportimine ja vangistuses pidamine ning seda seetõttu, et loomade keerulisi käitumuslikke ega sotsiaalseid vajadusi ei ole võimalik rahuldada.
- Elurikkuse kaitse: Loodusest püütud loomad võivad põhjustada populatsiooni vähenemist ja liigi ohtu seadmist. Potentsiaalselt invasiivsete loomade pidamine lemmikloomadena kujutavad endast põgenemise või tahtliku vabastamise korral suurt ohtu kohalikele metsloomadele.
- Rahvatervis ja turvalisus: Koroonapandeemia tõttu on zoonootiliste haiguste edasikandumise oht hästi teada. Lemmikloomadena peetavatelt metsloomadelt võivad kanduda inimesele üle ohtlikud haigused. Lisaks esineb oht, et stressis loomad ründavad omanikku või teevad talle haiget.
Praegu on üheksa ELi liikmesriiki (Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Leedu, Küpros, Horvaatia, Prantsusmaa, Sloveenia) kehtestanud eri taksonite jaoks positiivseid nimekirju käsitlevad õigusaktid ja veel kaheksa liikmesriiki arutlevad parajasti selliste meetmete üle. Igakülgne ühtlustatud lähenemisviis kogu ELis on õigustatud. Negatiivse nimekirja halb külg on asjaolu, et vaikimisi on lubatud lemmikloomadena pidada kõiki liike, keda pole nimekirjas, hoolimata eespool kirjeldatud ohtudest elurikkusele ja looma heaolule.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
