EMSLi liikmeklubi vaatas silma hasartmängumaksusõltuvusele ja -probleemidele
2. mai 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
EMSLi liikmeklubis 26. aprillil rääkisime sellest, kuidas kõige mõistlikumalt ja läbipaistvamalt kasutada hasartmängumaksu. Kaardistamise küsimused, hirmud ja võimalused, kokkuvõtte neist nüüd toomegi.
Hanna Jemmeri koostatud ülevaadet Hasartmängumaksunõukogu (HMN) jagatud toetustest näed siin. Saime ülevaate, kui palju raha ja kuidas HMN kaudu vabaühenduste toetusteks jaguneb ning millised on eksimused rahastamise põhimõtete vastu. Hanna käis üle probleemid ja järeldused ning EMSLi huvikaitsejuht Siim Tuisk rääkis laiemast poliitilisest kontekstist, kus riigi tasandil mõeldakse spordi rahastamiskorra muutmisele ja vabaühendusi rahastavate riiklike sihtasutuste liitmise peale.
Edasi tutvustaski Tuisk kolme võimalikku ettepanekut, millele järgnes arutelu nende ja potentsiaalse reformi murekohtade üle.
Nr 1. Praegused aastaprojektid muuta tegevustoetusteks ja strateegiliseks partnerluseks. Korraldada vastavate ministeeriumite kaudu läbi avaliku konkursi.
Nr 2. Tõsta taotletava projekti miinimummahtu 2000 euroni. Väiksemate ja kohalike projektide jaoks leida sobivamad teised toetusprogrammid (KOP, KOVde toetused, ka Kultuurkapital ning EASi hallatud regionaalne investeerimisprogramm).
Nr3. Nõukogu rolli muutmine
3a. Hasartmängumaksunõukogu kujundada ümber ühekordseks rahastajaks või
3b. Anda nõukogule järelvalvefunktsiooniga sobivad õigused ja roll
Hirmude-ohtudena kerkisid pinnale sellised küsimused:
Mis juhtuks, kui avada arutelu protsendijaotuseks valdkondade vahel?
Ei toetatud antud ideed. Murekohtadena nähti lahenduste puudumist, kardeti raskust omavahelise kokkuleppele jõudmisel, ning peljati et “kõvema hääle” või parema lobivõimekusega ühenduste roll tõuseks. Arvati, et läbipaistvus ei suureneks ning teatud valdkondliku jaotuse allesjäämise tõttu oleks piiratud kasuteguriga.
Mis oleks kui toetused otsustataks ministeeriumis?
Leiti, et väikeprojektide staatus oleks teadmata. Peljati, et otsuseid teeks palju kitsam seltskond. Kardeti, et läbipaistvusega ning prioriteetide valikuga võib mõnel pool tekkida probleeme ning on segane, kas ühendustele oleks võimaldatud sama suur või ajas kasvav rahastuse maht.
Mis oleks kui toetused otsustataks sihtasutuses (KulKa, KÜSK, Innove, jne)?
Õhku jääb sotsiaalvaldkonna toetuste osa, mida kardetavalt ei tahaks keegi neist rahastada; sooviti, et raha peaks täies/arvestatavas mahus “kaasa minema”, jõuti järeldusele, et taotluste bürokraatia läheb arvatavati keerukamaks, ning asutuste halduskoormus kasvaks. Tunti muret, et katusorganisatsioonid võivad olla sunnitud konkureerima oma liikmetega.
Kui kaotada Hasartmängumaksunõukogu ära?
Leiti üksmeelselt, et ametnike ja poliitikute mõju säiliks ning esimesed kaotajad oleksid väiksed ühingud ja vaesed KOVid. Samas aga nõustuti, et kui hindajad on eksperdid ning hindamisprotsess käib korralikult koostatud juhendi alusel, siis pole HMNi vaja. Võimaluse poolelt kaoks potentsiaalselt muudetud nõukogu kehastatud järelvalve- või “ventiili”funktsioon.
Mis oleks, kui aastatoetustest saaksid pikemaajalised tegevustoetused?
Tekiks kindlustunne rahastuse suhtes, kuid ligipääs uutele ühendustele võib halveneda, kui raha on pikaks ajaks “broneeritud”. On selgusetu, mis saab siis, kui toetusest ilma jäädakse – kas on alternatiivi? Teatud valdkondade puhul võib raha juurde tulla. Tingimustest ja mängureeglitest sõltub palju, kuidas tehakse valikuid 22 prioriteedi vahel jne. Kas saajad on Arengukavades mainitud või kui kavasid kimbutab rahapuudus, siis kuidas sünnivad valikud? Kas on teemasid, mis jäävad projektipõhiseks? Millistes valdkondades on vaja strateegilisi partnereid?
Mis saab edasi?
EMSL kohtub HMNi suur- ja väikeprojektide taotlejatega, ministeeriumite ja Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühmaga, ning püüab leida lahendusi üles tõstetud hirmudele.
13. mail esitleme Siseministeeriumis vabaühenduste rahastamise variraportit, millest HMN-i käsitlev on vaid üks osa. Variraportist tulenevate võimalike ettepanekutega teeme tööd seni, kuni oleme kindlad, et muutus on positiivne ja vabaühenduste tegutsemisvõimekusele kasulik. Täpsema ajakava ja ülevaate kohtumistest anname jooksvalt.
