ENL teeb kuuldavaks noorte hääle
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti Noorteühenduste Liidu käekäigu kohta annab aru juhatuse esimees ROGER TIBAR.
Miks ja millal ühing loodi?
Ühing loodi 2002. aastal eesmärgiga tuua Eestis tegutsevad noorteorganisatsioonid ühise katuse alla, et koondada informatsioon ja seisukohad, mida esindada riikliku tasandi otsustusprotsessides. Nagu ENLi loomisel on ka praegu peamised eesmärgid pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. Peale selle toetab ENL noorteühingute toimimisvõimet ja pakub noorteühendustele võrgustumisvõimalusi.
Oleme oma visiooniga võtnud sihi selle poole, et noorteühendused oleksid võimekad: “Noorteühendused on oma valdkonna põhikujundajad, neis tegutsemine loomulik ning nende tegevusel on ühiskondlikult tuntav mõju.” Meie eesmärk on luua tuleviku Eestile tugev kodanikuühiskond, kelle jaoks on aktiivne osalemine loomulik. Peale selle seisame noorte otsustusprotsessidesse kaasatuse eest ning esindame Eesti noorte arvamust mitmes otsustuskogus.
Kui palju inimesi ühingus on?
ENLi kuulub 56 noorteühendust ja 36 noortevolikogu. 7–26-aastaste noorte arv ENLi võrgustikus on ligikaudu 25 000. Kui lisada siia juurde partnerid, kes pole liikmeskonnas, on see arv märkimisväärselt suurem. ENLis töötab kümme inimest: kuus täiskohaga, üks poole kohaga ning kolm projektijuhti. Eri valdkondades üle kümne vabatahtliku, kes on kogu aasta neile suunatud ülesannetega rakkes. Vabatahtlike arv varieerub hooajati, sest projektide juures on vabatahtlike kaasamisvõime ja -vajadus erinev.
Kust te toimetamiseks raha saate?
Peamiselt on meile abiks haridus- ja teadusministeerium, projektide raames ka teised ministeeriumid ning Euroopa Liidu fondid. Peale selle hakkame järjest rohkem panustama omatulu teenimisse.
Mis on olnud suurim õppetund?
Meile meeldib alati öelda, et pole palju kolmanda sektori organisatsioone, kes on tugeva ja järjepideva huvikaitsetööga suutnud ellu kutsuda põhiseaduse muutmise. Valimisea langetamine oli protsess, mis võttis aega kümme aastat ning mille vilju saime noppida eelmisel aastal. Selle kümnendi sees vahetusid meeskonnad ja juhatused, kuid siht jäi samaks. Seega ühe seisukoha eest seismine nii pika aja jooksul on kindlasti väärt kogemus, mis jääb alatiseks ENLiga. Samas on muidugi iga uus ettevõtmine ja projekt omaette kogemus, sest projektimaailmas tegutsejad teavad ju hästi, kui oluline on korrektsed aruanded ja selleks vajaliku töö maht.
Põnevaim ettevõtmine, mis hetkel käsil?
Hetkel käivad noorteühingute jaoks tähtsad rahastuse läbirääkimised haridus- ja teadusministeeriumiga, kus lepitakse kokku uues ühingute toetussüsteemis ning suurendatakse ka aastaid samaks jäänud toetussummasid. Kõik selle eesmärgiga, et noorteühingutel oleksid piisavad ressursid enda tegevuste elluviimiseks ning nende töötajad oleksid motiveeritud. Uue süsteemi kujundamine on esmakordne kogemus meile kõigile, sest kui jutt läheb raha peale, on arutelud enamasti kõige lühemad. Sel korral aga pole see lahendus.
Peale selle osaleme “Eesti 2035” katusstrateegia protsessis, kus oleme Riigikantselei partner noorte kaasamisel dokumendi loomisesse. Mainimata ei saa jätta ka eelseisvaid valimisi, mille raames korraldame ENLi “best of best’i” ehk varivalimisi, debatte, osaluskohvikuid, noorteseminare ning uue lisana ka e-külalistundi. Kümne kuu jooksul lausa 25 sündmust! Kõik ikka selleks, et noorte häält oleks ühiskondlikes protsessides rohkem kuulda!
Mida on teistel vabaühendustel teilt õppida?
Kindlasti seda, kuidas noori efektiivselt enda tegemistesse kaasata. Noored on meie silmis samavõrd oluline sihtgrupp, keda kaasata, kui mistahes muu eagrupp. Selle tõttu tunnetame ka endas kompetentsi rääkida kaasa noorte osaluse teemadel, sest organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja pealekasvu ning aktiivsete kodanike kasvatamisel on just vabaühendustel väga suur roll. Selle juures oleme alati valmis appi tulema ning ühinguid koolitama või nõustama.
Kus on teil endal arenguruumi?
Ühingute mõju mõõtmine on asi, millega nii meil kui ka teistel ühendustel on vaja tegeleda. Ajakohase statistika kogumine ja haldamine on midagi, millesse me järjest rohkem panustame, kuid kuna mõju hindamist väga efektiivselt teha on keeruline, siis teistelt õppimine ja ise vaikselt proovimine on see, mis meie oskusi järjest suurendab.
Peale selle muidugi omatulu teenimine, mida oleme sellel aastal koolitustega kasvatanud, aga marginaalid võiksid alati olla suuremad. Kes meist ei sooviks olla vaba projektidest ning teha täpselt seda, mida tahad, siis, kui tahad?
Kui teile antaks üheks aastaks kolm miljonit eurot ja mitte ühtki tingimust selle kasutamisel, siis mida teeksite?
Jätaksime raha valdkonda. Noorteühingutel on tihti piiratud ressursid. Kindlasti suunaksime osa rahast projektifondide loomisesse, mida oma töös oleme edukalt kasutanud. Lihtsustatud korras projektidele rahastuse jagamine on seni olnud üks ENLi leivanumbreid. Kui seda oleks võimalik teha suuremates kogustes, aitaks see Eesti noorte elule palju kaasa.
Aga ära ei unustaks ka klassikalist lähenemist: investeerimist iseendasse, kinnisvara soetamine ning ühes sellega üürikulude elimineerimine aasta eelarvest. Meie jaoks on oluline luua meeskonnale motiveeriv töökeskkond – miljonite puhul oleks see väike pingutus, millel oleks suur mõju kontori sisekliimale ja tagaks keskkonna, kuhu noored tulevikus aina enam sooviksid tööle asuda. Seejuures saaksime ka parandada vea, mis praeguse kontoripinna puhul on – teeksime selle ligipääsetavaks liikumispuudega inimestele.
