EV100: Algas Põltsamaa linna avaliku ruumi ideekonkurss
21. märts 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti Arhitektide Liit koostöös Põltsamaa linnavalitsusega kuulutasid välja ideekonkursi Põltsamaa linna avaliku ruumi arhitektuurse eskiisprojekti saamiseks. Võistlusala haarab Kesk ja J. Kuperjanovi tänavaid ning seda ümbritsevat linnaruumi. Võistluse tulemused selguvad hiljemalt 30. juunil 2016.
„Programmiga „Hea avalik ruum” liitudes ning vastavat arhitektuurivõistlust läbi viies loodame saada suurepäraseid lahendusi Põltsamaa kesklinna Kesk ja Kuperjanovi tänavate piirkonna veelgi hubasemaks ja ettevõtluse arenguks sobivamaks muutmiseks. Soovime, et sellesse piirkonda jääv Roosisaar koos kaunite vaadetega Põltsamaa jõele oleksid mõnusaks külastus- ja puhkekohaks nii linna elanikele kui ka külastajale,“ rääkis Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
„Antud arhitektuurivõistluse ülesanne on väärtustada kesklinna kui jalakäijasõbralikku keskkonda, kus tänavate perimeetrid oleksid aktiivsed ning tegevusi jätkuks kõigile,“ selgitas võistluse lähteülesande koostanud arhitekt Mari Hunt arhitektuuribüroost b210. „Eesmärk on leida lahendusi, mis meelitaksid linnakeskusesse väikeärisid ning muudaks selle atraktiivseks aja veetmise kohaks ja mitmekesiseks sündmusruumiks.”
Võistluse preemiafond on 15 000 eurot, mida rahastab Põltsamaa Linnavalitsus, korralduskulud katab Riigikantselei.
Võistlustingimused saab alla laadida Riigihangete registrist kuni 7.06 kella 16-ni ja tööde esitamise tähtaeg hiljemalt 8.06. kell 10.00, viitenumbriga 172126.
Võistlus toimub EV100 sünnipäevaprojekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 15 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Projekti eestvedajad on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.
Programm “Hea avalik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke. Projekti eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis annab liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.
