Eesti Inimõiguste Keskusel valmisid koostöös Balti partneritega kasulikud lühivideod, mille eesmärk on tõsta teadlikkust vaenu ja selle tagajärgede kohta. Neli õpetlikku videot vastavad küsimustele, mis on vaenukuriteod ja -kõne, kust saada ohvrina abi ning mida teha vaenukuriteo pealtnägijana. Videod on eesti keeles, eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Inimõiguste keskuse eksperdi Kelly Grossthali sõnul pannakse vaenust ajendatud tegusid toime eelarvamuste või teatud hoiakute tõttu mõne inimrühma suhtes. “Sellised teod mõjutavad kogukondi laiemalt – näiteks kui nahavärvi tõttu rünnatakse üht tumedanahalist, tajuvad teised, et see võib juhtuda ka nendega. Kui mõned inimgrupid tunnevad end pidevalt ohustatuna, on ühiskonnas vähem usaldust ja see on tervikuna ebastabiilsem. Vaenuvabas ühiskonnas on meil kõigil turvalisem elada,” ütles Grossthal.
Vaenu ennetamise ja selle vastu võitlemise juures on oluline ühiskonna suurem teadlikkus. “Need videojuhised aitavad inimestel vaenukuritegusid ära tunda ja õpetavad, kuidas sellistes olukordades käituda,” lisas projektijuht Liina Rajaveer.
“Samas on nende videote eesmärk avada kannatanute vaatenurka ja viise, kuidas neid toetada. Haavatav võib olla meist igaüks – puudega või vanemaealine inimene, naine või mees, pagulane või LGBT-inimene,” selgitas Rajaveer. Videotest leiab nii vaenukuriteo ohver kui ka tema lähedane vajalikku teavet, kelle poole abi saamiseks pöörduda ja kust saada lisainfot.
Videod valmisid koostöös Läti ja Leedu inimõigusorganisatsioonidega projekti PONGO raames. Projekti, mis keskendub politsei ja vabaühenduste koostööle võitlemaks vaenukuritegude vastu, lõpetab 24. septembril toimuv rahvusvaheline veebikonverents “Ühendades jõud: koos vaenukuritegude vastu”.Videod leiab inimõiguste keskuse Youtube’i kanalil!
Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Videote sisu kajastab ainult autorite seisukohti ja on nende ainuvastutusel. Euroopa Komisjon ei võta endale vastutust selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.
Lisainfo: keskuse projektijuht Liina Rajaveerliina.rajaveer@humanrights.ee