Justiitsministeerium alustab ühinguõiguse revideerimist

Justiitsministeeriumi alustab ühinguõiguse revisjoni, eesmärgiga jõuda 2020. aasta lõpuks ettepanekuteni sellest, kuidas ühingute tegevust reguleerivad seadused kohandada paremini loomulike muutustega ühiskonnas. 

Revisjon keskendub eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliikidele nagu osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing ning kui seaduste järgi loetleda, siis vaadatakse üle normid äriseadustikus, tulundusühistuseaduses, mittetulundusühingute seaduses, sihtasutuste seaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Aga veel ka puutumust omavates seadustes nagu tsiviilkohtumenetluse seadustik, raamatupidamise seadus, audiitortegevuse seadus, pankrotiseadus, väärtpaberituru seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, maksuõigust reguleerivad seadused, riigivaraseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus.

Miks seda kõike tehakse? 

Ühinguõiguslik keskkond peab tagama õiguskindluse, atraktiivse majanduskeskkonna, aitama kaasa ühingute ekspordi- ja konkurentsivõime suurendamisele ning soodustama ellujäämisvõimeliste ühingute asutamist ja arendamist. Revisjoniga soovitaksegi vähendada ettevõtjate halduskoormust, võtta arvesse majanduskeskkonna arenguid, rahvusvahelisi arenguid ja infotehnoloogilisi võimalusi. Regulatsiooni muutusega soovitakse mõjutada inimesi aktiivsemalt ettevõtlusega tegelema, tõsta investoritele Eesti majanduskeskkonna sobivust ja usaldusväärsust, arvestada iduettevõtete vajadusi ning vähendada riigisektori töökoormust, sest bürokraatia vähendamisega on võimalik vähendada ka mõju kohtute, sh registripidajate tööle, infosüsteemide arendustööd jne. Vabaühenduste jaoks on oluline ka sotsiaalseid ettevõtteid puudutav.

Kel rohkem huvi, siis analüüsivaldkonnad on järgmised:

• ühinguõigust reguleerivate seaduste süsteem ja terminoloogia, juriidiliste isikute liigitus, registripidamise üldpõhimõtted;
• juriidiliste isikute liikide regulatsioonide üldine analüüsimine (eesmärgid, olemuslikud probleemid ja vastavus praktika vajadustele);
• juriidiliste isikute asutamine, ärinimi ja nimi;
• äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning nende alamregistrite pidamine (registrimenetlus), Eesti väärtpaberite keskregistri pidamine;
• ühinguga kontakteerumine;
• osalused, asutajaõigused;
• juriidiliste isikute organite koosolekute korraldamine, otsuste vastuvõtmine ja kehtetus, osaluse omajate pädevus;
• juriidiliste isikute juhtorganid;
• enamus- ja vähemusosaluse omajate tasakaalustatud kaitse;
• juriidiliste isikute kapitalisüsteemid ja aruandlus, kontsernireeglid;
• juriidiliste isikute lõpetamine ja likvideerimine;
• filiaal;
• ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, piiriülene mobiilsus.

Neli aastat ja üks kuu tööd ning ühinguõigus saabki parem kui varem.

Järgmise sammuna moodustatakse eeldatavasti septembris 2016 töörühm. Analüüside koostamine võtab 33 kuud ja veel veidi enam kui aasta on plaanitud eelnõu ja seletuskirja koostamiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks.  Ühinguõigus viiakse läbi Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tihedas koostöös. Projekti kaasatakse olulisemad huvirühmad, kelle seas on lisaks EMSLile me liikmete hulgast Avatud Eesti Fond, Eesti Juristide Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Vajadust näeb justiitsministeerium selles, et korduvate (nt on äriseadustikku muudetud ca 100 korda) ja tihti kiirkorras tehtud muudatuste tulemusel on ühinguõigust reguleerivad seadused kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Lisaks on majanduslik keskkond 20 aastaga oluliselt muutunud.

• Riik
• Uudis