Kadri Sikk: Õhtusöögiks kestlik areng ehk hakka veganiks juba täna
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Meil pole varuplaani, sest meil pole varuplaneeti – nii ütles korduvalt käesoleva aastani peasekretärina ÜROd juhtinud Ban Ki-moon. Sellest kreedost on kantud 2015. aastal vastu võetud ÜRO Kestliku arengu eesmärgid ehk Agenda 2030, milles on üleilmselt seatud lähitulevikuks vajalikud sihid. Ja nendest sihtidest lähtub ka Eesti Vegan Seltsi suvel valminud strateegia, vastavalt millele töötame selle nimel, et aastaks 2022 kasvaks tänane hinnanguliselt mõnetuhandeline vegankogukond 5%-ni Eesti elanikkonnast ehk ca 65 000 inimeseni. Mida tähendab veganlus Agenda 2030 kontekstis ja kuidas me jõuame selle ambitsioonika strateegilise eesmärgini, kirjutab Vegan Seltsi arendusjuht Kadri Sikk.
Veganlusse on eestimaalastel ilma inglise keelt valdamata tõenäoliselt keeruline jõuda, sest loomatööstuse tagamaade kohta levib kõige rohkem infot internetis väliskanalite kaudu. Veganid on hästi kursis, millised laastavad mõjud on karnistlikul toidulaual loodusele, tervisele ja teistele loomadele. Muutus on vältimatu ja kui keegi on üldse tõeline eestlane, siis on need jäärapäiselt sihikindlad veganid, kes võtavad lihtsalt kätte ja teevad asja kedagi ootama jäämata ära. Sealjuures on veganlus väga hea valik, sest sellega panustame Agenda 2030 toodud 17 eesmärgist otseselt lausa kolme: tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu (eesmärk 3), tagada säästev tarbimine ja tootmine (eesmärk 12) ja võtta kiiresti vastu meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks (eesmärk 13). Veganlus pole sealjuures mingi ideaal, vaid alguspunkt, millest üldse saab kestlik areng võimalikuks.
Paraku on Eestis avalikkuses diskussioon ÜRO üleilmsetest eesmärkidest – kasutades Eesti riiklikest toitumissoovitustest laenatud uudissõnu kohases kontekstis – enesepiiratud, kui mitte öelda olematu. Põhjamaade peaministrid kuulutasid näiteks seoses Agenda 2030 eesmärkidega maikuus välja ühise algatuse “Nordic Solutions to Global Challenges” [1], et toetada jätkusuutlike lahenduste piiriülest levimist ning olla teenäitajaks maailmasse, kus majanduskasv ei käi käsikäes elukeskkonna hävitamisega. Seejärel teatas Rootsi peaminister Stefan Löfven, et vähendab lihatarbimist panustamaks isiklikult kliimamuutuste leevendamisesse ja Agenda 2030 eesmärkide saavutamisesse [2]. Erinevatest erakondadest parlamendiliikmed kutsusid aga Riksdagis kokku ümarlaua, et arutada, kuidas liikuda taimse toidulaua poole [3]. Ja eks ole ju rootslastel juba edumaa: Oatly eksport kasvab kiirelt ja Rootsi taimsed piimad, koored ja jäätised on igapäevased meiegi poodides ja toidulaual.
Veganlus on üleilmne liikumine ja selleks, et inimesed mõistaksid veganluse tagamaid, on vaja sellest rääkida üleilmses kontekstis. Ajaloolane Yuval Harari nendib[4], et meil on ühine üleilmne öko- ja majandussüsteem, kuid poliitikat teeme ikka rahvusriikidena – need kaks asja ei käi kokku ega vii edasi, kui tahame päriselt saavutada kestlikku arengut. Paistab, et Põhjamaades on seda mõistetud. Jäämata ootama, mis saab rahvusriikidest, lähenetakse inimkonnale väljakutset pakkuvatele teemadele globaalsest perspektiivist, sest see, mida oma tegudega kohalikul tasandil teeme, mõjutab meid kõiki üleilmselt. Ootan, et ka Eestis lisanduks üleilmne dimensioon avaliku arutelu all olevatesse küsimustesse, poliitikute maailmavaadetesse ja ennekõike isiklikesse tegudesse, sest vastasel juhul ei saa me kindlad olla, et võimupositsioonidel inimesed päriselt ka meie kõigi hüvanguks töötavad. Seni, kuni seda veel juhtunud ei ole, soovitan kõigil selle aasta kohalikel omavalitsuste valimistel ootama jäämata valida kõigepealt veganlus ja siis mõni kandidaat.
Kuidas jõuab Eesti Vegan Selts selleni, et aastaks 2022 oleks Eesti elanikkonnast 5% veganid? Me teeme seda kolme teed pidi. Esiteks töötame selle nimel, et võimalikult paljude inimesteni jõuaks ajakohane info veganluse kohta ja sealjuures muutuks meediakuvand veganlusest mitmekülgsemaks ning toetavaks. Mida rohkem inimesi tunneb veganluse vastu huvi, seda rohkem suureneb taimse toidu tarbimine, mis on omakorda kasulik nii ettevõtjatele kui rahvatervisele. Trend liigub selgelt selles suunas üle maailma, ka Eestis. Novembrikuine Taimetoidumess, mida korraldame koos partneritega, toimub sel aastal juba seitsmendat korda, muutudes järjest populaarsemaks. Sel aastal kavatseme messil esmakordselt avalikult tunnustada ka neid inimesi ja tegusid, kes panustavad Eestis veganluse levikusse – see pole teps mitte lihtne töö ja väärib igati tähelepanu.
Teiseks käivitame seltsis huvikaitsesuuna, et veganvalikute tegemine saaks lihtsamaks ka väljaspool kodu ja inimestele oleksid tagatud võimalused püsida veganeluviisi juures. Selleks on vaja küllaltki suuri ja süsteemseid muutusi. Tõenduspõhine info veganluse kohta peab jõudma Eesti riiklikesse toitumissoovitustesse, lasteasutustes ja mujal avalikus sektoris peavad olema võimalused saada täisväärtuslikku vegantoitu, tervishoiu- ja haridustöötajate teadlikkus veganluse kohta peab tõusma. Ka veganitele endale peab olema tagatud juurdepääs tõenduspõhisele teabele ja toele, et nad saaksid püsida veganeluviisi juures probleemideta. See kõik nõuab põhjalikku tööd, aga olles õppinud enda pea pooleteistaastase veganelu jooksul tundma Eesti veganeid, olen kindel, et liigume jõudsalt edasi, sest veganid on minu silmis meie maa sool: iseseisvad, nutikad, hoolivad ja kohutavalt ettevõtlikud.
Kolmandaks kasvatame ja arendame Eesti Vegan Seltsi, et veganitel oleks tugev ja laia partnervõrgustikuga eestkosteorganisatsioon. Ka siin ootavad meid põnevad väljakutsed, millest üks peamisi on leida viisid, kuidas tagada seltsile rahaline jätkusuutlikkus, et meie juures töötaksid oma ala asjatundjad ning püsiksime sellel kõrgel tasemel, mille oleme omale strateegiliste eesmärkidega seadnud. Siin mahutub Eesti Vegan Selts suuremasse Eesti kodanikuühiskonna pilti, millele on iseloomulikud oma head ja vead. Eestis vajab arendamist annetuskultuur, vabaühingute omatulu teenimise oskused ning ka huvikaitsevõimekus. Me ei ole nendes väljakutsetes üksinda ning EMSLi
liikmena leiame kindlasti võimalused, kuidas üheskoos teiste vabaühingutega nendes valdkondades õppida üksteise parimatest praktikastest ja edasi areneda.
Meil ei ole varuplaani, sest meil ei ole varuplaneeti. Need on meie eesmärgid tulevasteks aastateks Eestis ja üleilmselt. Ma olen kindel, et kõige raskem ongi jõuda just selle esimese verstapostini, et 5% Eesti elanikkonnast oleksid veganid. Pärast seda toimuvad muutused juba oluliselt kiiremini ja valutumalt kõigi jaoks. Jäta sinagi loomad toidulaualt juba täna ja vali kestliku arengu kasuks nii sõnas kui tegudes.
Tule vabaühenduste liidu liikmeklubisse säästlikust arengust juba 11. oktoobril.
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Vegan sügisnumbris ja on kohandatud.
[1] http://www.norden.org/en/news-and-events/news/nordic-prime-ministers-launch-global-initiative
[2] https://www.svd.se/norden-lanserar-initiativ–lofven-drar-ner-pa-kott
[3] https://www.etc.se/debatt/mer-vego-mindre-kott
[4]https://www.ted.com/talks/yuval_noah_harari_nationalism_vs_globalism_the_new_political_divide/transcript#t-13449
