Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kohalike omavalitsuste valimised on päral. Kampaaniad käivad, mis tähendab, et jagatakse kingitusi ja antakse palju erinevaid lubadusi. Paslik oleks meenutada, mis valimisotsust enam mõjutada võiks kui meened ja soojad sõnad.
Milleks meile kohalik omavalitsus?
Kohalikel valimistel osalemise aktiivsus on Eestis võrreldes riigikogu valimistega madalam. Sellest võib järeldada, et inimesed päris hästi ei taju omavalitsuse rolli olulisust. Kui mõelda inimeste elukvaliteedi ja -korralduse peale, siis seda mõjutabki aga enam just kohalik omavalitsus, keskvalitsus vähem. Seega on just kohaliku elu suunamisel oluline sõna sekka öelda.
Kohalike valimistega anname oma hääle ja sellega ka õiguse korraldada ja suunata edasisi arenguid väga paljudes valdkondades. Kohaliku omavalitsuse vastutusse kuuluvad haridus, transport, kultuur, sport, tervis, turvalisus, sotsiaalne kaitse ja paljud muud eluliselt olulist. Need teenused määravadki lõpuks, kui rahul kohalik inimene eluga on
Mina pean valimiste eel teenustest olulisemakski valitsemisviisi tervikuna. See on alus, mis mõjutab kõikide teiste valdkondade arengut. Kui omavalitsuse juhtimine toimub avatult, kaasavalt ja elanike heaolust lähtuvalt, siis on ka kõikides teistes valdkondades loota positiivset arengut.
Kolmedel viimastel kohalikel valimistel olen andnud oma hääle Kehtna vallas. Tänavustel valimistel hääletan Tartu linnas, kuhu juba 14 aastat tagasi õppima ja elama asusin. Selle aja jooksul olen saanud hea võimaluse püsida kursis kahe kodukoha käekäiguga. Mõlemas omavalitsuses on loomulikult nii omad head kui ka vead.
Kui vaadata lähemalt Minu omavalitsuse teenustasemete keskkonda, leiab valitsemise valdkonnas Tartu ja Kehtna vahel suured erinevused. Esimeses on valitsemise hindeks kuus kümnest, teises vaid kolm. Kõige suuremad käärid paistavad silma süsteemsuse ja elanike rahulolu juures – hinnatud vastavalt Tartu puhul kaheksa ja nelja, Kehtna puhul kolme ja ühe palliga.
Lihtne oleks öelda, et väikesel omavalitsusel on vähem vahendeid, võimalusi ja seetõttu ka madalam hinnang. Süsteemne, avatud, läbipaistev ja efektiivne olla on aga mõneti lihtsam just väikeses paigas, kus inimesed teineteist paremini teavad, kogukond ja vallavalitsus omavahel vähema vaevaga suhelda saavad.
Avatud valitsemine kui harjumus
Minu jaoks on valitsemise üks olulisemaid märksõnu kaasatus. Tartu on teinud eelnevate aastate jooksul pingutusi, et rohkem elanike arvamusi kuulata. Selleks on volikogu istungid Youtube’is jälgitavad, kohalike kärajate arutelud Facebookis vaadatavad, linnaruumi arutelud korraldatakse suvel vabas õhus, et kõik huvilised saaksid kohale tulla ja kaasa mõelda. Detailplaneeringu tarbeks tehti mitmeid veebiarutelusid, et elanikel oleks võimalus ka pandeemia oludes sõna sekka öelda. “Räägi kaasa” nupuke on linna kodulehel kiiresti leitavaks menüü osaks. On näha, et linnavalitsus püüdleb avatuma ja kaasavama suuna poole.
Need pole kindlasti hirmkallid lahendused, vaid nõuavad, et omavalitsus tahaks elanike sisendit ja oleks valmis panustama aega selle kogumisse. Mitmed algatused nagu kaasav eelarve on pärast Tartus hoogu saamist jõudnud teistessegi omavalitsustesse. Tõsi, ideaalis näeksin, et elanikud saaksid enam kaasa rääkida terve eelarve kujunemise osas, mitte hääletada vaid väikest protsenti investeeringutest.
Avatust ootaks rohkem ka erinevate valdkondade siseselt, kuid kui juhtimises on võetud avatud ja kaasav suund, on suurem lootus, et see jõuab kõikjale mujalegi. Kui linnavalitsus ja elanikud saavad koos mõelda, millised on parimad lahendused linnaruumis, hariduse korraldamise põhimõtted, energia ja kliimakava eesmärgid, jõutakse ka parima lahenduseni.
Oluliseks eelduseks on muidugi, et iga ametnik oskaks kaasata ja iga elanik oleks valmis natuke enam kaasa mõtlema, panustama ja ametnikega koostööd tegema. Kaasamine on ajamahukas, aga tagab jätkusuutlikuma ja püsivama lahenduse, mis ei sõltu ühest valimistsüklist. Kui elanik on kaasatud, tema arvamusi on arvesse võetud, võimalusel ellu viidud, vastasel juhul vähemalt tagasisidestatud, on ta ka rahulolevam. Tal on tunne, et tema sõna loeb sagedamini, kui vaid ühe korra nelja aasta tagant sedelit kasti lükates. Ta saab osaleda ja panustada protsessidesse, millega ka elanikud ise õpivad demokraatia olemust.
Teine eeldus on, et kaasamine ja avatus poleks näilised. Kui arengukava kaasamine seisneb kodulehele riputatud dokumendist, mille kohta saab saata kommentaare e-postkasti, millelt vastust ei tule, pole tegemist kaasamisega.
Kaasamine ja avatus ei tähenda lihtsalt, et info on kusagil kodulehe sügavikes olemas, vaid et kohalik omavalitsus teeb ise samme elanike hääle kuulmiseks. Valla tulevikku puudutavad otsused ei peaks sündima volikogu istungi pimeduses või veelgi vähem volikogu liikme korraldatud saunaõhtul. Süsteemne, avatud ja kaasav omavalitsus teeb otsuseid inimeste arvamust küsides ja seda arvestades, ühiselt arutledes.
Elanike kaasamine on vaja selgelt eesmärgistada, sihtrühma põhiselt läbi mõelda ning varustada sobivate võimalustega inimeste mugavaks osalemiseks. Oluline on mitte teha seda projektikorras, vaid järjepidevalt ja uusi õppetunde üha arvesse võttes. Õnneks on kaasamise ja osalemisega nagu paljude teiste asjadega elus – süües kasvab isu, kogemusega tekib vilumus. Nii kujuneb ka avatud valitsemisest ja kaasamisest ajapikku kohustuse asemel harjumus, millest saavad kasu kõik.
