Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Järgnev artikkel on tulevikust, aastast 2027, kui täitunud on kõik vabaühenduste soovid. ALARI RAMMO võrdleb tänast kodanikuühiskonda kümne aasta tagusega ja meenutab, mida 2019 ja 2023 valitud parlamendid ära on teinud.
Viimase kümnendi suurim edulugu oli kahtlemata 2020. aastal käivitatud kogukonnademokraatia programm, mis rahva omavahel ja valitsejatega taas ühendas. Omavalitsusi on järel vaid viisteist, aga neid juhitakse alt üles ja inimesed tunnevad, et nende häälel on kodukohas kaalu. Isegi Tallinn on muutunud inimnäoliseks ja üle Eesti peavad valla- ja linnavalitsused oma küla- ja asumiseltse sama vajalikeks partnereiks, kui on katusorganisatsioonid ja võrgustikud ministeeriumidel.
Ah õigus, ministeeriume kunagiste silotornidena ju polegi enam, aga vabaühendustest strateegiliste partneritega ei kasutata kaasamise mõistetki, vaid tööd tehakse usalduslikult koos, idee tekkimisest kuni elluviimiseni. Kõik otsused lähtuvad analüüsist ja teadmistest, ametniku põhiroll on olla hea koosoleku juht.
Tänu usalduse tõusule on valitsemine muutunud ka palju avatumaks: poliitika elluviimise edenemist ja üldse kõike saab igaüks jälgida internetist reaalajas, sest juhtimine põhineb kvaliteetsetel avaandmetel. Lõpuks ometi ei müü valitsus inimestelt kogutavaid, nt äriregistri andmeid, vaid igaüks saab kõigi andmetega uut väärtust luua – internet on täis ägedaid lehti, kus andmetega on kõiksugu vigureid tehtud ja neid visualiseeritud. Isegi paar kuritegu avastati, kui sai võrdlema hakata igasuguseid seoseid raha ja inimeste vahel.
Õigusloome ehk otsuste kujunemine muutus juba eelmise valitsuse ajal täiesti läbipaistvaks, olles jälgitav idee tekkimisest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Igaüks näeb ja mõistab, miks just nii- või naasugune otsus tehti, pärinegu idee või muudatusettepanek siis huvigrupilt, ametkonnalt, rahvaalgatusest või parlamendist. Kõik kunagi segased ja harali infosüsteemid on loogiline tervik, mida kadestab pool maailma (teine pool on meilt juba õppinud). Jah, isegi eelnõude infosüsteem ja Riigikogu koduleht on kasutajasõbralikud!
Kui näiteks kümnendi eest ehk enne valimisi 2019 olid ettevõtjad loonud vaid kaks mõjufondi ühiskondlike probleemide lahendamiseks, tegutseb nüüd neid juba kümneid. Valitsus kaotas nimelt piirangud äriühingute annetustele ja pakkus veel eraldi maksukommi neile, kes annetavad aastas üle 100 000 euro.
Ka inimeste jaoks pole annetamine enam jõuluaegne telefonikõne, vaid igaüks teab, et ta saab palgast kuni 10% annetades kogu tulumaksu tagasi. Tuhandeil on juba uut sorti püsiannetused – Swedbank, Telia ja mitu idufirmat olid esimeste tööandjate seas, kes lõid koos kõigi töötajatega oma ettevõtte filantroopiastrateegia ja panevad meeskonna annetustele iga kuu teist sama palju ettevõtte poolt otsa. Sellist duubeldamist motiveerib valitsus sotsiaalmaksuvabastusega.
Ka maksumaksja raha kasutamises toimusid mõne aastaga suured muutused. Omaaegset katuseraha on nii vabaühendustel kui ka erakondadel piinlik meenutadagi ja tegevuspõhine eelarvestamine koos “Eesti 2035” arengukava raamidega on korrastanud riigivalitsemise palju loogilisemaks ja ühtsemaks. Nii on vabaühenduste rahastamine aus ja läbipaistev, eesmärkidest lähtuv.
Pisikeste projektitoetuste asemel paljudest fondidest on sadadel organisatsioonidel viieaastased tegevustoetuse lepingud, mille aruandlus ei tähenda kunagist tšekkides tuustimist, vaid tulemuse ja mõju mõõtmist. Enamasti ei vaevuta üksikute lepingute aruandeid küsimagi, vaid valitsus hindab iga viie aasta tagant kogu valdkonna arengut tervikuna, sealhulgas vabaühenduste panust. Aktiivseid inimesi ei kiusata juba ammu aega ka muu bürokraatiaga – näiteks väikesed MTÜd ei pea üldse riigile aastaaruandeid esitama ja äriregistriga suhtlemine on palju lihtsam.
Rohkelt asju, mis kümne aasta eest veel paljude pähe ei mahtunud, on nüüdseks iseenesestmõistetavad. Mäletate veel ühiskonna kolmeks sektoriks jagamist? Tegelikult oli päris revolutsiooniline lõpetada vahetegemise, kas tegutsed äriühingu, ühistu või kasumitaotluseta organisatsioonina: kõik toetused ja soodustused lähtuvad eesmärgi saavutamisest, mitte formaalsetest tunnustest.
Vabakond on jätkuvalt hinnatud partner avalike teenuste osutamisel, mille eest makstakse õiglast hinda ja kaetakse ka arendus- ja investeeringukulusid. Riigihangeteski on väärtused ometi hinnast kõrgemale tõstnud ja nii keskkonna kui ka sotsiaalsed kaalutlused on avaliku raha kasutamisel endastmõistetavaks muutumas.
Mõne kuu pärast, märtsis 2027, valime jälle parlamenti ja esimest korda ei esita huvigrupid parteidele ühtki manifesti. Mitte et Eesti valmis oleks, aga meie osalusel ja arutelul põhinev demokraatia toimib niisamutigi ja ühiselt otsitakse huvide tasakaalu iga päev, mitte üksnes valimiste eel. Kasvanud on ka inimeste positiivne enesekindlus ning palju vähem on teki sikutamist äri- ja avaliku huvi, linna ja maa, omade ja võõraste või noorte ja vanade vahel.
Vahepealne majanduskriiski ei suutnud meid oluliselt uuesti tülli ajada. Eks meid päästis ilmselt see, et kümnendate lõpus mööda ilma rullunud populismilaine ei jõudnud oluliselt Eestile kahju teha ja liberaalne demokraatia ei vankunud.
Kui geenivaramu andmete analüüsil selgus 2020, et mingit põliseestlast pole kunagi olemas olnudki, tekkis muidugi mõõdukas identiteedikriis. Ühe rahvakogu õige eestlase defineerimiseks siis veel korraldasime, aga üheskoos arutades selgus, et meie kultuuri olulisemad alustalad on kukeseentega vehkimise asemel igapäevane mõistlikkus ja sõbralikkus. Kõik said aru, et nii on vist tõesti parem.
Vabaühenduste soovid uuele valitsusele
- Panna e-demokraatia tööle. Huvitatud inimestel või gruppidel puudub mugav võimalus riigivalitsemises kaasa rääkida või teavetki saada, sest eelnõude infosüsteem, Riigikogu koduleht, osalus- ja rahvaalgatusveebid ning Riigi Teataja on hajali ning pigem dokumendiregistrid. E-demokraatia toimimiseks tuleb luua ühtne kasutajasõbralik vaade ja töövahendid nii ametnikule, huvigrupile kui ka igale inimesele. Lisaks tuleks muuta kõik riigi kogutavad andmed tasuta kättesaadavaks masinloetaval kujul (sh äriregister ja aastaaruanded), mis võimaldab igaühel luua näiteks oma teemalehti või rakendusi.
- Tõsta õigusloome kvaliteeti. Otsuste aruteluta läbisurumine saja päeva või kiireloomulisuse templiga vähendab nii õigusloome kvaliteeti kui ka usaldust riigi vastu. Ka nn poliitilised otsused peavad põhinema teadusel, mõjuanalüüsil ning kaasamisel, sama oluline on otsuste kujunemise läbipaistvus ja võimalus kokkulepitu elluviimist jälgida.
- Tihendada strateegilist partnerlust. Õigusloomet parandab ka asja tundvate ning avalikku huvi kaitsvate esindusorganisatsioonidega püsikindlate suhete hoidmine – seda tagab strateegilise partnerluse edendamine, sealjuures mitmeaastased tegevustoetuste lepingud ja ühine infoväli.
- Rohkem tähelepanu kohalikule demokraatiale. Igal heal kodanikul on soov kogukonnaelus kaasa rääkida ja mõjutada end puudutavaid otsuseid. Ühinemise järel vajavad nii kohalikud omavalitsused kui ka küla- ja asumiseltsid keskvõimu tähelepanu ja tuge, et avatud valitsemisel ja partnerlusel põhinevad suhted tõhusalt toimiks. Selleks tuleb ellu kutsuda programm kohaliku demokraatia toetuseks.
- Ergutada erasektori panust. Erasektori soov ühiskonnaasjadesse, kultuuri või sporti panustada on suur, ent annetamise ja filantroopia soodustamine maksupoliitikas on aastatega üksnes vähenenud. Eraisikute annetustele tuleb pakkuda üheselt selge maksutagastus, samuti lõpetada äriühingute annetuste maksustamine.
- Korrastada vabaühenduste rahastamine. Avaliku raha jagamine peab olema läbipaistev ja õiglane, aga ka tõhus: samu eesmärke või tegevusi tuleb toetada ühest kohast, mitte dubleerivatest fondidest antava piskuga paljudele. Aruandluses tuleb lähtuda tulemuse ja mõju saavutamisest, lõpetades kulude kontrollimise. Teenuseid tuleb vabaühendustelt hankida õiglase hinnaga. Samuti tuleb edendada riigihangete seaduse võimalusi sotsiaalse väärtuse ostmiseks.
- Vähendada bürokraatiat. Riik peab vähem sekkuma inimeste ja organisatsioonide enesekorraldusse. Väikestelt MTÜdelt pole mõtet nõuda täismahus aastaaruandeid, registriandmete muutmine peab käima lihtsamalt.
- Eestis olgu kõigil hea ja turvaline. Kaaluda tuleb iga sammu mõju ühiskonna sidususele. Valitsuse tegevus ei tohi lõhesid ühiskonnas suurendada, vaid vastupidi. Äri- ja avalik huvi, eesti ja vene, maa ja linn, omad ja võõrad, noored ja vanad – need on vaid mõned näited vastandumistest, mille süvenemine mitte üksnes ei rebesta ühiskonda, vaid vähendab usaldust ka institutsioonide ja kogu oma riigi vastu.
