Korruptsioonivaba Eesti: ERJK likvideerimise osas tuleks aeg maha võtta ning tagada õigusloome läbipaistvus
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Ühing Korruptsioonivaba Eesti saatis eile, 9. juunil Riigikogu liikmetele märgukirja, kus kutsus üles erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimise eelnõud enne edasist menetlemist süvitsi analüüsima. Alles 18. mail Riigikogus esitletud eelnõu läbis 1. juunil esimese lugemise ning muudatusettepanekute esitamiseks on aega 15. juunini.
“Erakondade rahastamise järelevalve peab demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks olema tõhus ja sõltumatu. Kindlasti tasub aeg-ajalt erakonnaseadus üle vaadata ning mõelda, kuidas järelevalvet veelgi tõhustada. Eelnõu nr 193 puhul polegi probleem, et tegeletaks kõrvalise teemaga, vaid see, kuidas sellega tegeletakse,” kommenteeris KVE tegevjuht Carina Paju.
“Oleme Eestis vaeva näinud selle nimel, et meie õigusloome oleks läbipaistev ja arusaadav ning ei toimuks üleliigset seaduste tootmist. Seetõttu teemegi KVE poolt ettepaneku aeg maha võtta ja tagada, et eelnõu sisu ja mõju leiaksid väärilist analüüsimist ning vajadusel kohendamist. Olukord, kus on mh õhus küsimus eelnõu põhiseaduslikkusest, annab kogu protsessile kiirustamise ja hooletuse maigu, mis ei saa seadusandja usaldusväärsusele hästi mõjuda.”
Avaldame pöördumise täies mahus:
9. juuni 2020
Riigikogu
Arvamus Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgani) eelnõu nr 193 kohta
Austatud Riigikogu juhatus
Austatud Riigikogu liikmed
Ühing Korruptsioonivaba Eesti tunnustab seadusandjat erakondade rahastamise järelevalve teema tõstatamise eest Riigikogus ja ühiskonnas. Loodame, et Riigikogu liikmed teevad endast oleneva, et antud oluline ja poliitilise korruptsiooni ennetamisega seotud eelnõu enne edasisi samme põhjalikult läbi analüüsitakse.
Juba aastaid on meile muret tekitanud madal usaldus nii erakondade kui Riigikogu vastu, mida saaks parendada vaid läbipaistev, vastutustundlik ja aus asjaajamine. On oluline, et erakondade rahastamine ning järelevalve oleks vastavuses rahvusvaheliste standarditega ning tagaks avalikust huvist lähtuva poliitikakujundamise. Usalduse teenimiseks on aga veelgi olulisem, et Eesti õigusloome on selge, põhjendatud ja kaasav. Leiame, et eelnõu nr 193 võib antud printsiipe, ning seetõttu usaldust seadusandja vastu, pigem kahjustada kui edendada.
Kuivõrd poliitilise korruptsiooni ennetamise puhul on tegemist demokraatlikule ühiskonnakorraldusele niivõrd olulise valdkonnaga ja see mõjutab otseselt ühte põhiseaduslikest institutsioonidest, teeme Riigikogule ettepaneku viia esmalt läbi põhjalik analüüs, mis vastaks Vabariigi Valitsuse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 sätestatule. Antud eeskirjas on välja toodud põhikriteeriumid Valitsuse eelnõudele, mida on igal juhul, aga eriti niivõrd olulise valdkonna puhul soovitatav rakendada ka Riigikogust võrsunud eelnõudele. Kodanike, kuid ka eri avalike organisatsioonide jaoks on kokkuvõttes oluline näha:
– Selget ja põhjendatud probleemipüstitust;
– Erinevate võimalike lahenduste selgitamist ja võrdlemist;
– Valitud lahenduse sobivust meie õigusruumi ja -korda;
– Võrdlust teiste sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikide lahendusviisidega;
– Riski- ja mõjuanalüüse.
On kujunenud olukord, kus enne eelnõu loomist ei konsulteeritud põhiseadusliku institutsiooniga, kellele erakondade rahastamise järelevalve ülesanne antaks, eelnõu ei paku välja erinevaid alternatiive, eelnõu on teiste riikide korralduse analüüsil piirdunud vaid ühe riigiga ning läbi pole viidud ei riski- ega mõjuanalüüse. Selline seis näitab, et eelnõu nr 193 pole praeguses staadiumis kooskõlas hea õigusloome tavadega. Õigusloome peaks aga olema – ja ka näima – läbipaistev.
Et ka Riigikontroll on 29. mail 2020 põhiseaduskomisjonile edastanud endapoolse arvamuse antud eelnõu kohta, teeme ettepaneku eelnõu praeguse kiirustatud menetlemise asemel kasutada järgnevaid Riigikogu töökuid laiapõhise, kaasava ja läbipaistva analüüsi läbiviimiseks. Seejuures on soovitatav kasutada mh Eesti riigile rahvusvahelistelt organisatsioonidelt pakutavat tuge, et analüüsida Eesti kehtiva erakonnaseaduse ning eelnõu nr 193 vastavust rahvusvahelistele standarditele ning leida just meie ühiskonnakorraldusele ja õigusruumi kõige paremini sobiv lahendus erakondade rahastamise järelevalveks. Antud soovitused edastati 5. juunil 2020 eraldi ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja korruptsioonivastasele erikomisjonile.
Lugupidamisega
Carina Paju
Tegevjuht
Ühing Korruptsioonivaba Eesti
/allkirjastatud digitaalselt/
Lisainfo:
Carina Paju
Tegevjuht | Executive Director
Korruptsioonivaba Eesti | Transparency International Estonia
T: +3725072500
E: carina.paju@transparency.ee
