Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 12. Vastutustundlik tarbimine ja tootmine
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Säästvatest tootmis- ja tarbimismustritest kirjutas Kristina Mänd MTÜ Mondost.
Soov tagada säästvad tarbimis- ja tootmismudelid aastaks 2030 on võimas ja inspireeriv. Iga inimene, asutus või rühm, riik või piirkond, ettevõte, valitsus või kodanikuühendus saab otsustada, millele keskenduda ja mida teha: näiteks minna täielikult üle taastuvatele energiaallikatele, keelustada ühekordsete nõude ja/või kilekottide kasutamine, osta Fairtrade’i märgisega tooteid, hoiduda igasuguste jäätmete tootmisest ja olla jäätmevaba (zero-waste), osaleda 15. septembril 2018 maailmakoristusel või hoopis luua sotsiaalne ettevõte, millega Ghana korvipunujad loovad oma kogukonnale majanduslikku ja sotsiaalset väärtust.
Tootmis- ja tarbimisharjumuste muutmine vajab igaühe panust – nii nagu poliitikal pole soovitud tulemust, kui kodanikuühendused sellesse ei usu ega kaasa aita, pole ka ettevõtete lahendustel ja pingutustel väärtust, kui inimesed neid omaks ei võta ega kasuta. Seega räägime paljuski innovatsioonist, mida toetavad solidaarsustunne, empaatia ja tavamõistus. Iga kestliku arengu eesmärgi saavutamine nõuab lahendusi, mis on loomingulised ja loovad uusi väärtusi, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu.
Meie arengut mõjutav keskkonna, ühiskonna ja majanduse olukord on võrreldes esimeste, aastatuhande eesmärkidega kõvasti paranenud. Näiteks on maailmas piisavalt toitu kõigile, kasvab õiglastel põhimõtetel toodetud kaupade valik, Fairtrade’i märgisega on üle maailma ligi 30 000 toodet. 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt leidis 91% vastanutest, et ettevõtted peaksid toetama õiglase kaubanduse ideed ja käituma vastutustundlikult.
Aastaks 2030 tarneahelat mõjutavate üle-euroopaliste trendide ülevaatest selgub, et ostuotsuste puhul on aina olulisemad tootja laiendatud vastutus ja läbipaistvus. Tarbijad nõuavad, et nende kasutatavate toodete koostisosade disain, kasutamine ja päritolu oleks läbipaistvam. Toote jälgitavus on võimalikum, kasulikum ja nõutavam. Lisaks suureneb tarbijate hulgas teadlikkus kestlikkusega seotud küsimustest ning tooteid ostes või kasutades teab 55% EL-i kodanikest üldiselt seda, millised on toodete kõige olulisemad keskkonnamõjud.
Tulevik tundub helge, kui teeme muutused oma käitumises ja harjumustes kohe, sest olukord pole igal pool ühtemoodi hea. Iga kaheksas inimene maailmas kannatab endiselt alatoitluse all, aga prügikastides lõpetab igal aastal üks kolmandik ehk 1,3 miljardit tonni kogu toodetud toidust. Paljudes Eesti poodides on Fairtrade’i valikuga tooteid kümne ringis, kuigi võimalusi on tuhandetes rohkem. Ja ainult 11% Eesti elanikest ostab võimalusel vähemalt mõne õiglase kaubanduse ja kestliku ettevõtluse tooterühmas märgisega tooteid.
Me peame keskenduma oma seniste harjumuste muutmisele, mis juhtub, kui lisaks teadlikkusele on olemas oskused, julgustavad kogemused ja eeskuju, suhtumine ning valmisolek end muuta.
