Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 17. Üleilmne koostöö
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Üleilmsest kestliku arengu alasest koostööst kirjutas Sigrid Solnik Arengukoostöö Ümarlauast.
Eestis tähendab see eesmärk eelkõige arengukoostöö tegemist ja ametliku arenguabi suurust. Peab tunnistama, et Eesti on Euroopa Liidu idapoolsete riikide (EU 13) seas üks eeskujulikemaid abiandjaid. 2016. aastal tegime kahepoolset arengukoostööd ning panustasime abifondidesse 0,19% oma SKT-st. Eesti on lubanud, et 2030. aastal on meie ametliku arenguabi määr 0,33% SKT-st. See ei ole kättesaamatu, ent nõuab poliitikutelt eesmärgile pühendumist. Loodame parimat ja töötame selle nimel, ent usume, kui näeme.
Üks alaeesmärkidest seab sihiks suurendada säästvat arengut käsitlevate tegevuspoliitikate vahelist sidusust. Selle krüptilise lause taha peitub poliitikate sidususe põhimõte – Eesti ei tohiks rakendada poliitikaid, millel on globaalsele kestlikule arengule negatiivne mõju. Näiteks ei tohiks suurendada põlevkivi kaevandamismahte selleks, et toota põlevkiviõli, mida müüakse kolmandatesse riikidesse ning põletatakse seal. Tõsi, need heitmed ei kajastu meie riiklikus statistikas, aga see ei tähenda, et need ei mõjuks negatiivselt olukorras, kus terve maailm püüab vähendada fossiilkütuste kasutamise ebameeldivaid tagajärgi.
Oluliselt reljeefsem näide on Jeemen. Euroopa riigid suunavad sinna ühe käega humanitaarabi, ent teise käega müüvad Saudi Araabiale relvi, mille abil luuakse Jeemenis olukord, kus humanitaarabi tarvis läheb. Eesti küll relvi ei müü, ent samas ei ole praegu head ülevaadet meie poliitikate sidususe olukorrast ega ka ühtegi plaani, kuidas see sidusus tagada.
Arengukoostöö Ümarlaud panustab potentsiaalsetesse lahendustesse uuringuga Eesti poliitikate sidususe olukorra kohta. Vaatame kliimapoliitikaid ja kaubandust. Praxis viib läbi, aprillis saab valmis! Poliitikate sidusus on koht, kus iga ühendus saab 17. eesmärgi täitmisse panustada. Kas sinu valdkonna poliitikatel on mõju ainult Eestile või seal on oluline mõju ka väljapoole? Ega meie otsuste tagajärjel juhuslikult mõne kolmanda osalise elu halvemaks ei lähe?
Ouline punkt üleilmses koostöös on arengukoostöö ja digi. Eesti sammub digiteemadega esirinnas ja arenguriigid tahavad järjest enam meie e-lahendusi üle võtta. Digitaalsus on globaalses kestlikus arengus kesksel kohal – Keenia mobiilimaksetest Bangladeshi talupidajate turuhinnaäppideni, Rwandas vereproove vedavatest droonidest veebi teel läbiviidavate koolitundideni kohtades, kuhu õpetajad ei jõua. Tehnoloogia annab globaalsele arengule lisatõuke. Samal ajal toovad tehnoloogiad ja digitaliseerimine globaalsesse arengusse kaasa ohud, mida ei ole enne nähtud. Digilõhed suurendavad juba eksisteerivat ebavõrdsust, masside kontrollimise saab viia täiesti uuele tasemele, robotitest ja muust rääkimata. Eestil on võimalus ja meie reputatsioonist tulenevalt ka kohustus olla digiriskidele osutaja ning nendega tegeleja. Praegu me seda veel ei ole.
