Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 3. Tervis ja heaolu
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Tervishoiust kirjutas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Le Vallikivi.
Kui vaatame Eesti riiklikku tervishoidu, jääb paraku pisut ebaselgeks, kas riigil üldse on terviklik tervishoiupoliitika või kuidas selle strateegiline ning taktikaline planeerimine ja elluviimine käib. Kahetsusega näeme tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel väga palju hektilisust ja projektipõhisust – kui kuskilt on mingi suur rahalaev saabunud, siis käib mürinal hoogtöö ja õhus on tuhat loosungit. Kui aga raha otsa saab, siis soikub ka igasugune tegevus, loosungid keeratakse rulli ja jätkusuutlikkus ei ole enam justkui kellegi asi.
Kurbi näiteid on palju – näiteks vaimse tervise teemad, alkoholipoliitika, narkoennetus, tegevus HIV ennetamisel. Samas on rõõm tõdeda, et just siin on juba praegu väga suur ja järjest suurenev roll meie vabaühendustel, mis on enamasti õhinapõhised ja peavad seetõttu käituma ratsionaalselt – ehk siis lähtuma inimeste reaalsetest ja praktilistest igapäevavajadustest ning hoolitsema selle eest, et kord külvatu ka kasvaks ja vilja kannaks.
Eesti Perearstide Seltsi üks kõige olulisemaid missioone on viia inimesteni teadmine, et nemad ise on oma tervise kõige paremad peremehed – sest on ju inimese enda eluviis, tarbimisharjumused ja psühhohügieen need, mis loovad põhilise alustala heaks terviseks, mis võiks omakorda põlvest põlve edasi kanduda. Meditsiin saab inimese tervist mõjutada väga vähe ja ükski arst ei tee inimest terveks, kui inimene ise on otsustanud mitte terve olla. Seega on meedikute ja eelkõige esmatasandi meedikute roll see, et inimesi informeerida, julgustada ja vajadusel õigele teerajale juhatada. Meedikud peavad seda ka ise oskama ja julgema, mida saame võimestada väga erinevate tegevuste abil – olgu siis meedikute elukestva õppe toetamine, kvaliteedisüsteemide juurutamine või ravijuhendite koostamine.
Teine Eesti Perearstide Seltsi väga oluline agenda on, et solidaarsus meie tervishoius ei jääks ainult sõnakõlksuks. Me tõesti loodame, et aastaks 2030 on ühiskond endale teadvustanud, et tervis on universaalne inimõigus ning et vaesus on haiguste ja halva tervise väga tõsine riskifaktor. Kindlustuskaitse peab olema universaalne ja ühiskonna huvides on tagada parem juurdepääs tervisele nende jaoks, kes seda kõige enam vajavad, mitte nendele, kes kõige rohkem maksavad või kõige kõvemini karjuvad.
