Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 8. Tööhõive ja majanduskasv
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Kestlikust majandusarengust ja inimväärsest tööst kirjutas Peep Peterson Eesti Ametiühingute Keskliidust.
Eestile ja eestlastele on kombeks võrrelda ennast naabriga, ja kui sellel paremini läheb, saada tõsine kompleks, miks mul sama hästi ei lähe. Nii on ka tööeluga. Oleme Põhjamaade vahetus naabruses, kus nii palgad, hõive, tootlikkus kui ka muud tööturgu iseloomustavad näitajad on ühed kõrgemad maailmas.
Arvates, et ainult meie ihkame endale nende häid näitajaid, me eksime. Põhjamaad on organiseerunud töötajale ja tööturu jätkusuutlikkuse pärast muretsejale tõotatud maa kus iganes maailmas, olgu Aafrikas, Ameerikas, Euroopas või Aasias. Meie oleme sellele särale eriti lähedal ja kuigi püüame paljut kopeerida, on see sära meile paratamatult ka frustreeriv. Eriti neile, kelle tööväljavaated ja palgad ei ole kõige paremad.
Globaalses vaates on meie olukord pigem hea. Kuulume hetkel kõigis olulisemates riikide võrdlustabelites ülemise kolmandiku hulka. Nn uues Euroopas oleme tõusnud Sloveenia järel teiseks, edestades enamikus näitajates nii Poolat, Tšehhit kui ka Ungarit, mis veel veerand sajandit tagasi olid meie jaoks püüdmatud imetlusobjektid.
Samas ei ole meid siia toonud ega vii meid ka siit edasi liigne enesega rahulolu. Soovides parimat oma inimestele, tuleb nende probleemidesse süüvida täie tõsiduse ja põhjalikkusega. Seda üritame koos tööandjate ja valitsusega ka teha nii kolmepoolselt juhitud töötukassas uusi suundi juurutades, läbirääkimislaua taga töötasu alammäära kokku leppides kui ka tööturgu mõjutavat õigusruumi uuendades.
Eesti tunnuslik probleem on ebavõrdsus, mis muudab keskmistega opereerimise tihti kasutuks ja vahel lausa ohtlikuks. Nii varieeruvad maakondade vaates sissetulekud ja töötus väga suurel, kahjuks kasvaval määral. Sama kehtib demograafiliste tunnuste kohta: Euroopa Liidu suuruselt teise soolise palgalõhe varjus on veel rahvuslik ja vanuseline palgalõhe, mis muudab nooremas keskeas hästiharitud mehe ja vanema vene keelt kõneleva naise olukorra võrreldamatuks.
Kuigi me oleme tõstnud töötasu alammäära viimastel aastatel väga kiires tempos (keskmiselt 9% aastas), rakendanud sellest aastast 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi ja suunanud töötukassa vahendid riskirühmade ennetavale ümberõppele, on midagi sellest tervikust veel puudu ja see on ühtlustav majanduspoliitika. Lõpuks otsustab idavirulase jaoks töö saamise või saarlase jaoks vähegi võrreldava palga teenimise ettevõtluse struktuur piirkonnas. Vähe on abi ülekuumenenud majandusest pealinna ümbruses.
Inimeste harimine oli võtmesõna esimesel ärkamisajal, kõrge osalusmäär elukestvas õppes on ellujäämise võti globaliseerunud majanduses. Ja siin saab igaüks panuse anda inimesi aktiveerides ja häid õpivõimalusi pakkudes. Loomulikult ka ise õppides.
