Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 9. Tööstus, innovatsioon ja infrastruktuur
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Innovaatilisest majandusest kirjutas Andres Kask Tööandjate Keskliidust.
Ühiskond ootab ettevõtjailt õigusega, et Eesti loodusressursse kasutataks heaperemehelikult ja perspektiivitundega. Samamoodi õigusega oodatakse riigilt ka pikaajalist nägemust kodumaiste ressursside optimaalseks kasutamiseks, et ühitada maksimaalne panus heaolusse aktsepteeritava keskkonnamõjuga.
Eesti kohalikku ressurssi kasutav ning eksportiv tööstus on majandusharu, mis lubab hoida suurima osa väärtusahelast ja tulust kodumaal ning vajab seetõttu riigilt pikaajalist visiooni ja ettevõtjailt sihikindlat arendamist. Eesti uue hoo võti on meie ainsa kestliku ressursi, inimvara, kõige tõhusam kasutamine. See tähendab, et inimese enda kõrval investeerivad tema tarkusesse ja tervisesse ka riik ja ettevõtjad.
Avaliku sektori ülesanne Eesti taaskäivitamisel on saavutada oluliselt suurem tõhusus oma töös ning taastada usaldus majandus- ja maksukeskkonna stabiilsusse. Tööstuspoliitika edasises arendamises, samuti ettevõtlusstrateegia loomisel on Tööandjate Keskliidul järgmised seisukohad.
Eesti üldine investeerimiskeskkond vajab jõulist parandamist. Praegused majandusarengu olulised pidurid tuleks maha võtta. Need on tööjõupuudus, bürokraatia ja asjaajamise aeglus ning keerukus, konkurentidest märksa kõrgemad sisendhinnad (energiamaksud, ressursitasud).
Kõik need pidurid on saanud tõsisteks takistusteks kodumaise tööstuse arenemisel ja investorite ligimeelitamisel. Samas ei taga pidurite mahavõtmine kohest arenguhüpet, vaid loob selleks olulised eeldused, mida tuleb järjepidevalt monitoorida ja edendada.
Lisandväärtuse kiiremaks kasvamiseks ja Eesti ressursside optimaalseks kasutamiseks on vaja jõuda selgusele peamistes strateegilistes valikutes selliselt, et kõigile oleks üheselt mõistetav, mida tehakse ja mida ei tehta.
Tuleks mõista, kuidas maailma megatrendidest leida võimalused, mis annaks Eestile eelised nende ärakasutamisel. Väikeriigina peame leidma nišše, milles olla maailma tipus. Maailma ees ootavatest probleemidest tuleks valida kõige enam kaks-kolm, mille lahendamisel leiaks Eesti oma suuruse ja parimate eelduste abil kiireimad lahendused. Meil pole ressursse, et tegeleda kõigega korraga.
Lisandväärtuse suurendamiseks ja maailma ees ootavate raskuste oskuslikust ärakasutamisest tuleb kohet teha selged valikud ja toetada neid suundi kõikide eri valdkondade otsuste abil. Majanduse tegelikud kasvuvõimalused avanevad selliste eri valdkondade komplekssel kaasabil nagu haridus, rändepoliitika, maksud, planeeringud, avalikud teenused jne.
Peale valikute tegemist tuleb Eestit ja meie eeliseid müüa oluliselt sihipärasemalt kui praegu. Müügi edendamiseks ja Eesti kuvandi loomiseks maailmas tuleb eraldada ressursse. Kui püüame saada nn targema majanduse investeeringuid, tuleb investorid võimalikult mugavalt siia Eestisse kohale tuua ja pakkuda neile konkurentidest paremaid tingimusi.
Valitud eesmärgid ja nende täitmine tuleb seada prioriteetseks üle kõikide teiste valdkondade. Võrdselt kõikide valdkondade parandamisest ja edendamisest rääkimine ei anna tulemusi ja loodetud eesmärgid ei ole määratud täituma.
