Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Igal aastal loobub üha enam vabaühendusi kahtlasest katuserahast, aga paljud on omavahel pehmelt öeldes kirglikuks läinud, sest pooltargumente kipub kogunema sama palju kui vastuargumente. Vabaühenduste liidu huvikaitsejuht Alari Rammo pakub selgusele jõudmise abiks posu küsimusi, mida esitada oma juhtorganis, liikmeskonnas ja partnerite seas.
Rahast loobumine ei ole kunagi kerge – ootab katuseraha näol ju mõni või mõnikümmend tuhat eurot mingi taotlemiskadaliputa ja rahakest on ometigi nii vaja.
Esiteks võid mõelda näiteks nii, et kaugeltki kõik su rahataotlused ei saa alati positiivset vastust, aga ikka läheb elu kuidagi edasi. Ei saa tänavu, näkkab ehk järgmisel aastal. Üldiselt on ju ka uni parem, kui oled raha ausal teel saanud.
Ühingu seisukohalt on katuseraha kõigest ühekordne sutsakas – isegi kui oled mitu aastat järjest saanud, võivad järgmisel aastal parlamendi jõujooned muutuda. Võibolla pead hakkama oma eelarvet kärpima, inimestest loobuma, pakutavaid teenuseid vähendama. Kas ühekordse lootuskiire pakkumine kõigile su sihtrühmadele tundub üldse õiglane? Kas see raha tugevdab tegelikult sind organisatsioonina veidigi pikemas perspektiivis? Suurendab su mõju?
Või siis küsi endalt, kas sa tahad, et sind peetakse sõltuvaks ühest konkreetsest Riigikogu liikmest, kes raha “koju tõi”? Kui sõltumatu tundud sa oma teistele partneritele pärast seda? Või oled sa hoopis aidanud poliitikut tema järgmises valimiskampaanias? Pole ehk huvikaitses valmis tema partei joont enam nii vabalt kritiseerima? Küsi ka, oled’s sa ikka tõeline kodanikualgatus?
Katuseraha annab sulle just nimelt üks kindel Riigikogu liige. Aga kui sa oled partnerlussuhtes näiteks ministeeriumiga, on selle ametnik sundviskes – riigieelarve järgi on ta kohustatud sinuga toetuslepingu sõlmima, aga kui heal meelel ta seda tegelikult teeb? Kas teie omavaheline suhe paraneb või halveneb? Ja kumb on kestlikum, rahasüst või püsiv koostöö?
Osa katuserahast kasutatakse lihtalt erakondadevaheliseks lehmakauplemiseks, et otsuseid parlamendis libestada – koalitsioon annab pisku opositsioonile, et eelarve- või mõni muu hääletus läbi läheks. Et keegi valimistel kandideeriks. Et mõnd kandidaati enam toetatakse. Neid näiteid elust jagub. Kas sa tahad olla kaasosaline selles hämaravõitu mängus? Katuseraha vastuvõtmisega kiidad sa paratamatult heaks ka kõik kaasneva, mis sind otseselt justkui ei puuduta.
Rääkimata veel otsesest korruptsioonist – katuseraha on läinud Riigikogu liikmete endiga seotud organisatsioonidele. Iga niisuguse otsuse taga olev ametnik läheks jalamaid kohtukulli ette, sest tegu on huvide konfliktiga. Miks sina niisuguse käitumise heaks kiidaksid?
Kui sa kandideerid kusagil rahale, kas sa tahaksid, et keegi saaks sinu ees põhjendamatuid eeliseid konkursil, kui tahes väga tal seda raha ka vaja pole? Katuseraha vastuvõtmisega kiidad sa aga niisuguse subjektiivse otsustamise heaks – saades seekord ise eelise.
Või vaatame laiemalt. Kas sa tahaksid, et su valdkonnas oleksid probleemid analüüsitud ja lahendusi viiadaks süsteemselt ellu, stabiilses partnerluses avaliku võimuga? Kuidas sobitub siia katuseraha? Ehk lükkab see põhjalikuma analüüsi ja olulised kokkulepped hoopis edasi, sest näiliselt saab probleeme lahendada ka piltlikult pooliku viinapudeliga su ühingule?
Igatahes, kui sulle katuseraha pakutakse, pea enne põhjalikult aru oma juhtorganites, liikmete ja partneritega, ehk mõelge asi läbi. Kui oled toetanud seni vabaühenduste rahastamise läbipaistvust, ligipääsetavust ja mittepolitiseeritust, oleks katuseraha vastuvõtmine põhimõtete muutmine. Seda võib muidugi teha, aga põhjendus peab kaalukas olema.
Kui lõpuks auväärselt keeldud, ütle see kõva häälega välja. Teadmiseks avalikkusele ja julgustuseks kõhklejaile – mõttekaaslaste olemasolu toetab ja julgustab. Meie riik vajab terviklikku poliitikat, parlamendiliige peab Riigikogus seisma kogu Eesti, mitte oma valimispiirkonna eest. Me vajame kas või kohaliku omaalgatuse või muu maaeluprogrammi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve suurendamist, mitte ühekordseid piskusid pööbli vaigistamiseks.
Küsid, et kust veel raha leida, kui katuseraha tundub viimane väljapääs, kui keegi teine ei anna? Näiteks saame me palju enam kaasata kodanikuühiskonda eraraha, mis vajab veidi suuremat ärgitust maksupoliitikas annetustele – katuserahalt kokkuhoitavad neli-viis miljonit kataks mitmekordselt riigi saamata jääva tulu suurematest maksusoodustustest.
Sinu endagi organisatsioon vajab ilmselt püsivamat tegevustoetust või teenuselepingut, mõistlikku ja pikka partnerlust, mitte ajutisi tulekahju kustutamisi. Sest vaid siis on sul elujõudu ja mõju. Me ei ole ju nii vaesed, et varastatud rahast hingitseda.
Vaata lisa:
Mis see katuseraha on ja miks ta eetiline pole.
Võtad või keeldud, aga süsteemi muutmist saad toetada allkirja andmisega.
