Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kvartal möödus suurel kiirusel, hinge tõmmata jäi aega napilt, samas ära tehtud sai üksjagu.
Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava uuendamine on lõpusirgel. Sellega seoses koondasime vabakonna ettepanekud tegevuskava kohta ja korraldasime koos Riigikantseleiga AVP kaasamisseminari. Kui valitsus seni jagatud mustandite sisu suures pildis heaks kiidab, siis võib järgmise perioodi AVP tegevuskava kokku võtta järgnevalt:
- riik võtab lubaduse arendada senisest paremaid kaasamis- ja koostööformaate ning kasvatada poliitikakujundajate oskuseid neis valdkondades;
- avaandmete teema saab tähelepanu, esialgu pigem ametkonna siseselt, aga selle vaatega, et ühel päeval saaks ka avalikkus sama hõlpsalt riigiandmeid kasutada;
- tähelepanu all on otsuste tegevuse läbipaistvus, mh lobiregister ja HÕNTE järgimine.
Kahtlemata võib vabakonna vaatest öelda, et järgmise nelja aasta jaoks on seda liiga vähe. Teisalt on Vabaühenduste Liidu selge huvi, et me ei piirduks enam tegevuskavade sõnastamisega, vaid hakkame päriselt realiseerima neid kohustusi, mida tegevuskavaga võetakse. Ja selles olukorras on vähem pigem rohkem ning kvantiteedi asemel saab keskenduda kvaliteedile.
AVP tegevuskava kõrval on sama oluline jätkata avatud valitsemise teekaardis sõnastatud väljakutsete likvideerimisega ja lahenduste ellu viimisega. Sedapuhku positsioneerime end järgmise AVP tegevuskava kontekstis nõudlikuks vabakonna esindajaks, kes lähtub põhimõttest, et riigilt parema avatud valitsemise nõudmine ei ole mitte häbiasi, vaid eeldus, et kodanike usaldus riigi vastu hakkaks tõusma ning avalikes huvides tegutsevad vabaühendused on õigusloomesse kaasatud (ka kvartaliaruande lugejad).
Kohtusime GRECO komisjoniga, kes tundis huvi selle vastu, kuidas on lood korruptsioonitaju ja –ennetusega kohalike omavalitsuste tasandil. Näiteks jäi GRECO-le üpris arusaamatuks, miks on Eesti KOV-idel komme asutada hulgaliselt erinevaid MTÜ-sid ja SA-sid, kuigi nende eesmärk ei vasta tihti ühinguvormi sisule. Samas saime tõdeda, kui kahjulik on see, kui korruptsiooniennetuse- ja tõrjumise eesmärgil tegutsevaid ühinguid riigis ei toetata, sest tegelikult on nt kohalikke omavalitsusi puudutavad teemad korruptsiooni kontekstis üpris ähmased ning vabakonnal hetkel jõudu seda valdkonda detailsemalt uurida ei ole. Mõneti samal seisukohal olime kohtudes OECD välishindajatega, kes uurisid, kuidas on Eestis lood välisriikide ametnikele altkäemaksu pakkumisega.
Erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tõttu kutsuti Vabaühenduste Liit põhiseaduskomisjoni vaibale. Pidasime oluliseks rõhutada, et seadust on üritatud tänaseks juba nii mitu aastat uuendada, et nüüd võiks vahelduseks selle sammu ka ära teha, vaatamata asjaolule, et eelnõus puudusi ja parenduskohti veel leiaks. Omamoodi huvitavate ettepanekutega tuli välja õiguskantsler, kelle hinnangul võiks hetkel kehtivat õigusruumi liberaliseerida ning anda võimalus nt ka juriidilistel isikutel annetada. Arvestades, et ettepanekud tehti esimese ja teise lugemise vahel ning ettepanekud on väga kaalukad, sisaldades nii ohte kui võimalusi, tervitame nende teemade üle arutlemist, kuid ei pooldanud konkreetse seaduseelnõu raames niivõrd laiaulatuslike muudatuste tegemist. Siiski on selge, et ühel momendil on vajalik vabakonna esindajad kokku kutsuda, et nende teemade üle arutada, viimati tegime seda üpris ammu. Eelnõu ise on hetkel teisel lugemisel.
Üle pika aja käis koos Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) valitsuskomisjon. Komisjoni kohtumine võimaldas uuel siseministril saada sissejuhatus EKAK-i teemadesse ning andis võimaluse teineteisele ootusi sõnastada. Näiteks juhtisime tähelepanu sellele, et Siseministeeriumi kodanikuühiskonna eest vastutava ametkonna koondamine kahe inimese võrra aasta jooksul ei ole jätkusuutlik, kuivõrd valdkonnas on väljakutseid palju ja kodanikuühiskond üksi ei saa mandaadi puudumise tõttu kõiki küsimusi riigi eest ära lahendada. Ministeerium tutvustas nägemust, kuidas tulevikus EKAK-i komisjoni koosseisu reformida, et suurendada kodanikuühiskonna rolli komisjonis ja mitmekesistada komisjoni koosseisu. Kahtlemata on sellised arengud tervitatavad, kuid peame veelgi olulisemaks seda, et EKAK oma talveunest välja tuua ning saavutada kokkulepped selles, kuidas kodanikuühiskonna ja Riigikogu vahelist heade kavatsuste kokkulepet taaselustada. Selle nimel oleme asunud tegema huvikaitsetööd ka Riigikogu suunal, mis jätkub aktiivsemalt taas sügisel.
European Civic Forum avaldas juunis Civic Space Report 2025, mille eesmärk on monitoorida Euroopa riikide kodanikuruumi hetkeseisu, tuua välja kitsaskohad ja konkreetsed ettepanekud. Eesti peatüki peamised järeldused olid:
- Avaliku sektori eelarvekärped ning rahastamise viivitused ning segadus selle ümber mõjutavad negatiivselt kodanikuühiskonna ressursse ja võimekust.
- Vabakonna ja riigi vahelise dialoogi raamistik on olemas, kuid selle rakendamine on killustatud ja ebajärjekindel.
- Planeeritud muudatused korrakaitseseaduses võivad avaldada negatiivset mõju kodanikuühiskonna tegutsemisruumile, piirates avalike ürituste ja meeleavalduste korraldamist.
Raportis on konkreetsed Eesti valitsusele suunatud soovitused olukorra parandamiseks. Raportiga on võimalik tutvuda siin, eestikeelne lühikokkuvõte siin. Kõiki raportis kajastatud riike hõlmav raport on leitav siin.
Aprillis käivitasime vabaühenduste eetikakoodeksi uuendamise protsessi. Selleks korraldasime startkohtumise Tartu Ülikooli eetikakeskusega, et uuendusprotsessile strateegiliselt läheneda. Kokku sai kutsutud eetikakoodeksi uuendamise töörühm. Töörühma suviseks tegevuseks on erinevate eetiliste probleemide ja juhtumite kogumine, mille baasil sügisest arutelude ja analüüsiga alustada.
Suurte teemade kõrval jõudsime II kvartalis eest vedada või ellu viia üpris palju väiksemaid eesmärke. Hindasime ESTDEV-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodanikuühiskonna taotlusvoorude projekte, käisime Justiits- ja Digiministeeriumis taastutvustamas vabakonna olemust ning rolli alustavatele õigusloome juristidele. TÜ Skytte instituudi tudengitele jagasime vabakonna perspektiivi huvikaitse tegemisest Eestis, Tallinna Puuetega Inimeste Kojas koolitasime huvikaitse ning valimiste hea tava teemadel.
Annetuste kogujate võrgustikus käivitasime arutelu selle üle, kas ühingutel peaks olema senisest suurem ligipääs telefoniannetuse tegijate andmetele ja juuni lõpus kohtusime koos Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga Kliimaministeeriumi kantsleriga, et selgitada vabakonna ja ministeeriumi vahelise koostöö seniseid kitsaskohti ning pakkuda nõu nende kitsaskohtade ületamiseks. Koos käis minuomavalitsus.ee teenustasemete nõukoda ja teeme ettevalmistusi Arvamusfestivalil kahe arutelu korraldamiseks kodanikuühiskonna alal.
Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
