artikkel

Maria Derlõš: kodanikuna aktiivne olemine tähendab vabadust

laine
Maria Derlõš 29. oktoober 2018
Foto: Meeri-Mall Aul
Kodanikuna aktiivne olemine tähendab minu jaoks vabadust. Vabadust otsustada ise, kuidas näen oma elukeskkonda, vabadust olla osa muutustest. Mind ei rahulda passiivse pealtvaataja roll, eelistan olla aktiivselt kaasatud: pärida, uurida ja sekkuda.

Sellele teekonnale viis mind Linnalabor, kui veel Eesti Kunstiakadeemias urbanistika magistriõpinguid läbisin. Õiged inimesed õigel ajal õiges kohas on mind korduvalt edasi juhatanud, aga kohtumine Linnalaboriga mõjutas aktiivseks kodanikuks kasvamisel tagasipöördumatult.

Just siis, kui Linnalaboriga liitusin, oli käimas võrgustiku moodustamise projekt Tallinna asumiseltside seas. Sain lähemalt tuttavaks kogu selle kirju skeenega, mille moodustavad asumiseltside inimesed. Oli tohutult inspireeriv näha, et Tallinnas on tegutseb minu jaoks varem nähtamatuna püsinud grupp aktiivseid elanikke, kes põlevad tahtest oma kodukoha heaks midagi ära teha, ja seda veel koostöös naabritega. Nägin, kui palju ideid on võimalik realiseerida nullist, kui sinu ümber on kaasmõtlejaid ja -tegijaid. See ongi see müstiline kogukonnatunne.

Linnalaborist koorus idee ärgitada elanike omavahelist koostööd ka teistes Tallinna piirkondades, kuhu asumiseltside liikumine polnud vähemalt pealtnäha veel jõudnud. Juhtus nii, et valituks sai Lasnamäe, mis on minu enda kodupiirkond!

Mul oli juba varem kogunenud trots seoses sellega, kuidas minu kodupiirkonda avalikkuses nähakse. Tajusin, et nüüd on minu jaoks suurepärane võimalus asjaolusid ja seega ka mainitud kuvandit muuta. Tol hetkel ei osanud arvatagi, milline lumepall veerema läheb – kuidas ma leian enda lähedusse nii palju ägedaid ning samasuguse sisemise trotsiga lasnamäelasi.

Isegi pärast Linnalabori projekti lõppu oli kõigil kindel soov koos tegutsemist jätkata. Nii asutasime MTÜ Lasnaidee. Käimapanevaks jõuks ja motivaatoriks sai tol hetkel kokku tulnud seltskond – äge, kirju ja mitmekesine, kuid samadel väärtustel põhinev kamp, kellest sai sõpruskond. Koos sai palju julgeid algatusi katsetada, nendes põruda, uuesti teha ja mitmes ka õnnestuda. Tegime tänavafestivali, värvisime treppe, korraldasime vabaõhukino ja palju muud, mida tundus tore koos teha.

Viimase nelja aasta jooksul on Lasnaidee pakkunud mulle erinevaid väljakutseid, võimalusi enesearendamiseks ühenduse juhina, projektijuhina, meeskonna liikmena, kultuurikorraldajana ja läbirääkijana. Olen tänulik võimaluse eest proovida ja end realiseerida nii mitmes erinevas rollis. Tunnen, et kuskil mujal oleksin ma rohkem surutud mingitesse raamidesse, mis ei oleks andnud mulle nii palju vabadust ennast proovile panna.

Olen hakanud viimasel ajal rõhutama, et ma olen aktiivne kodanik ning tegelen kogukonnatööga Lasnamäel ennekõike enda, mitte teiste jaoks. Kuna olen loomu poolest kärsitu, ei viitsi ma oodata, et keegi teine teeks minu elukeskonna minu enda eest paremaks ja mitmekesisemaks. Eelistan võtta asjad enda kätesse ning vähemalt proovida midagi ise muuta.

Eesti on piisavalt väike ja õhuke riik, et üks asjalik, järjepidev ja motiveeritud inimene suudaks ka päriselt asju liikuma panna. Mis tähendab, et muutusi, olgugi, et väikseid, ei pea ootama liiga kaua. Võrreldes mõne suurema riigiga on palju lihtsam silma paista, õigete inimesteni jõuda, vajaliku infoga kursis olla. Seega ärgitan ma ambitsioonikaid noori realiseerima oma ideid ja algatusi just siin.