Mida leidsime rahastuse mitmekesistamiseks?

Maikuus küsisime ideid, kust leida vabaühendustele rohkem raha, annetustena või põnevamal moel. Aitäh, kes vastasid, natuke otsisime ise ka lisaks. Edasi arutame järgnevat sise- ja rahandusministeeriumidega, mida neist võiks Eestis katsetada. Ülevaate koostas EMSLi praktikant Epp Sinisaar.

Kokkuvõttes võib kohe alguses öelda, et kuna Eestis puudub klassikaline ettevõtte tulumaks, millelt tehakse teistes riikides soodustusi, on välismaalt ühest eeskuju raske võtta. Lisaks ei maksustata meil paljusid muid asju, millelt veel mujal soodustusi tehakse (kinnisvara, pärand, luksus). Küll leidub aga näiteks käibe- ja sotsiaalmaksusoodustusi: Ühendkuningriigis maksavad avalikes huvides tegutsevad ühingud käibemaksu alandatud määra järgi (5%); teatud juhtudel rakendatakse käibemaksu null-tariifi.

Järgnevas keskendume niisiis neile leidudele, mida Eestis päriselt saaks kohandada.

Töötajate annetused

Payroll giving – Ühendkuningriigis, Kanadas ja Uus-Meremaal on võimalus annetada otse palgast – tööandja võtab annetuse maha brutopalgast (või pensionist) seda tulumaksuga maksustamata ja saadab summad vastavasse fondi, mis omakorda jagab need annetaja nimetatud ühingutele. Positiivne on, et annetaja saab maksusoodustuse kohe, ühingud saavad oma sissetulekuid prognoosida ning mõlemas riigis puudub ka piirmäär, palju maksuvabalt annetada saab – kas või kogu oma sissetuleku.

Gift aid – tagasisaadava tulumaksu otsesuunamine ühingutele. Kui eraisik, ettevõte või mingi grupp annab raha avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirjas olijale, võib see ühendus omakorda summa pealt küsida maksuametilt tagastatava tulumaksu endale, tõstes seega annetuse väärtust. Annetuse tegija loobub tulumaksu tagasisaamisest. Näiteks Ühendkuningriigis saavad ühingud küsida 25 penni iga annetatud naela kohta. Eestis saaks Gift Aidi alusel luua süsteemi tagasisaadava tulumaksu suunamiseks, et eraisik võiks terve või osa rahast endale saamise asemel suunata ühendusele)

Protsendiseadused

Nn protsendisüsteem kehtib kuues Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (Ungari, Slovakkia, Leedu, Poola, Rumeenia, Tsehhi), mis lubab nii eraisikutest kui juriidilistest isikutest maksumaksjatel suunata teatud protsendi (1-2%) deklareeritavast tulumaksust otse erinevatele institutsioonidele. Sõltuvalt riikidest on neiks nii avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, usuorganisatsioonid kui kohaliku omavalitsuse tervishoiu- ja haridusasutused.

Kõige selgemat mõju on protsendisüsteem avaldanud ühenduste tugevnemisele: protsendisüsteem on sundinud neid tegutsema kaasavamalt, läbipaistvamalt, mõtlema läbi oma tegevusi ja nende tulemuslikkust, tugevdama selleks oma võimekust, kompetentse, meeskondi jne. Riikides, kus filantroopiakultuur on väga vähe arenenud, puudus varem ühenduste jaoks rahaline ajend sellisteks tegevusteks ja suhete loomiseks. Tulemusena on avalikkus ühenduste tegevusest märgatavalt teadlikum.

Protsendiseadused pole aga vabaühendustele oluliselt raha juurde toonud. Näiteks Ungaris moodustab sel moel laekuv vaid 1% kogu sektori sissetulekutest. Ungari ja Leedu kogemus näitab, et vaatamata võrdlemisi esinduslikule osakaalule (vastavalt 60% ja 33% kogu sektori eelarvest) jaotub see suure hulga organisatsioonide vahel ning keskmine jääb 1200 euro piiresse.

Madala sissetulekuga Kesk- ja Ida-Euroopa riigid lootsid protsendisüsteemiga filantroopiat edendada, ent areng toimus pigem sissetulekute tõusu kui maksuosa suunamise tõttu. Protsendisüsteem ei tooks Eestis sektorisse juurde eraraha, vaid jaotaks praeguseid makse ümber.

Investeeringute võimendused

Investeeringute võimendamisega soodustab riik ettevõtjate osalust ühiskondlike probleemide lahendamisel ning vabaühenduste investeerimisvõimet oma suutlikkuse tõstmiseks. Tavaliselt pakutakse lisaks investeeringu võimendusele ka mitterahalist tuge, et valmistada organisatsioonid ette rahastuse saamiseks.

Näiteks The Investment and Contract Readiness Fund (ICRF), mida rahastab Ühendkuningriigi valitsus ning mida majandab Social Investement Business, investeeris 13,2 miljonit naela, et toetada 155 sotsiaalset algatust, tõsta nende võimekust hangete võitmiseks ning aidata neil rohkem eraraha kaasata. Kolm aastat kestnud programmi tulemusena said kaasatud organsatsioonid ligipääsu 233 miljonile naelale, sh 154 miljonit uute lepingute arvelt ning 79 miljonit uute investeeringute näol. Iga fondi poolt investeeritud nael tõi seega juurde 18.

Finanzierungsagentur für Social Entrepreneurship (FASE) Saksamaal oli vahendajaks investorite ja erinevate sotsiaalsete ettevõtjate vahel, kaasates vastavalt tehingule erinevaid investoreid ning vahendades konsultatsioone organisatsioonidele. Eesmärgiks oli ette valmistada sotsiaalsed ettevõtted investeeringu kaasamiseks. Kasutati hübriidfinantseerimise skeeme (nii kvaasi-osalust kui ühisrahastust) vastavalt ettevõtte struktuurile ja vajadusele, sh 80% edukalt. FASE lähenemine on kohaldatud vastavalt eri organisatsioonide vajadustele ning seetõttu leiti sobivad rahastusmudelid ning hajutati investorite riske. Samal ajal on see lähenemine väga kapitalimahukas.

Prantsusmaal on kasutusel nii kogukonnaosakud kui 90/10 solidaarsed investeerimisfondid, mis investeerivad  90-95% oma portfellist klassikalselt ning ülejäänud 5-10% ühiskondlike mõjudega organisatsioonidesse. Sotsiaalsed ettevõted peavad enne vastama teatud kriteeriumidele, et saada madala intressiga rahastust.  

Laen, tagatisega ja tagatiseta, on kõige tavalisem investeeringutüüp. Sotsiaalsete investeeringute puhul võetakse intressi määramisel aluseks hinnang, millist intressi laenu saaja saab endale lubada, mitte investeeringuga seotud riskid. Üks lahendusi on ka intressita laenude võimaldamine vabaühendustele.

Kapitali kaasamiseks saab võimaldada vabaühendustel kasutada võlakirju, aktsiaid ja muid osakuid.

Ühiskondliku mõju osakud – investorid rahastavad vabaühendust ja selle mõjusat lähenemist mõne probleemi lahendamiseks. Riik tasub investorile alginvesteeringu koos intressiga, kui vabaühenduse lähenemine saavutab paremaid tulemusi kui senine riiklik sekkumine.

Osalus – investor saab investeeringu eest osaluse ettevõttes. Kolmanda sektori organisatsioonide juriidiline vorm ei võimalda neil hetkel osakuid emiteerida või dividende maksta, mistõttu tasub kaaluda vastava võimaluse loomist ühinguõiguses.

Preference shares – kasutatakse missiooni-põhistes ettevõtetes, et eraldada ühingu juhtimine dividendimaksete eelistamisest.

Depository receipts – seda kasutavad vahel väärtuspõhised finantsvahendajad (nt Tridos Bank). Mehhanism võimaldab ettevõttel kaasata uut kapitali viisil, mis kaitseb ühingu missiooni ja tagab, et seda ei saa üle võtta vaenulik pakkuja.

Kogukonnaosakud – kogukonna-põhiste sotsiaalsete ettevõtete seas populaarne viis raha kaasamiseks. Kuigi kogukonnaosakud on põhimõtteliselt tagasiostetavad, on investorid sageli rohkem huvitatud sellest, et tagada väike sissetulek osakult pika aja jooksul, millelt sageli saadakse lisaks maksusoodustusi. Osakut tuleks üldjuhul käsitleda püsiinvesteeringuna. Sotsiaalsete ettevõtete osakute edasimüügi mehhanismid üldjuhul puuduvad. Üks põhjus, miks sotsiaalsed ettevõtted ei soovi siseneda traditsioonilistele aktsiaturgudele, on soov kaitsta sotsiaalset eesmärki hajumise ning ülevõtmise eest. Eriti sotsiaalsetel ettevõtetel peaks olema osanikega lepingud vältimaks hilisemaid arusaamatusi.

Kvaasi-osalus – ühingutele, kes ei saa osakuid väljastada. Sätestatakse lepingutega, sageli tuluosaluse lepingutega (revenue participation agreements). Kvaasi-osaluse puhul eraldab investor vahendid tulevikku suunatud initsiatiivi toetuseks, mis võib ettevõttele tulu tuua kaugemas tulevikus. See võib olla intressiga laen või siis tulemuspõhine, st laen makstakse tagasi ainult juhul kui jõutakse teatud esialgu kokku lepitud sissetulekuni.

Hübriidfinantseerimise eesmärk on leevendada põhimõttelisi vastuolusid, mis tekivad sellest, et investorid soovivad oma kapitalilt tulu teenida, samas kui sotsiaalsed ettevõtted kardavad missiooni ohverdamist rahaliste eesmärkide nimel. Enamik sotsiaalseid ettevõtteid on aga liiga väikesed keeruliste instrumentide haldamiseks

Matching Fondid

Rahastuse võimendamiseks või kulude kahasse kandmiseks mõeldud fondid. Tavaliselt otsustatakse kas riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil, millist tüüpi projekte/valdkondi toetatakse. Vabaühendused kirjutavad projekti, et taotleda rahastust (näidates ära projekti eesmärgi ning mõõdetavad tulemused). Kui projekti rahastatakse, siis tagatakse avalikust eelarvest sarnane (matching) kogukonna panus, tavaliselt 1:1 või 2:1  (et saada 1 euro, pead ise leidma 2 eurot). Võimenduse saamiseks peab ühendus panustama ise mingi kindla osa. Sellised fondid toimivad näiteks Ameerika Ühendriikides kohalikul tasandil: Seattle’is WA, Orlandos FL, Salt Lake Citys UT.

Lisaks raha võimendamisele pakub UnLtd Ühendkuningriigis võistluslikku programmi Big Venture Challenge (BVC), mis aitab sotsiaalsetel ettevõtetel areneda ning kus 12-kuulise programmi võitjad saavad lisaks kaasatud investeeringutele ka BVC võimenduse.

Omapoolse panusena ei loeta ainult raha (hard cash), vaid arvestatakse ka mittemateriaalseid panuseid (soft cash) – inimressurssi ja materjali, mille ühendus teeb rahastatud projektile kättesaadavaks. St rahastajalt ei oodata kõiki ressursse, mis on vajalikud projekti täide viimiseks. Matchingut on võimalik kasutada ka riigihanke tingimustes – pakkuja ütleb kohe, kui palju ta ise juurde paneb. Seda võimalust kasutavad aeg-ajalt ka Eesti kohalikud omavalitsused.

Matching fond pakub mõjusat stiimulit ühendustele raha kogumiseks, eriti oma liikmete/mõjusaajate hulgast. Kui kokku saadakse 1:1 rahastus, siis annetajad teavad, et nende panustatud raha duubeldatakse. Samas saavad matching fondid ka kinnitust, et ühendus on võimeline piisava raha kogumiseks.

Veel kõlanud ideid

• Giving Tuesday – 2012. aastal USAst alguse saanud liikumine. Algselt ühekordne aktsioon teisipäeval pärast tänupüha, tänaseks kasvatanud kõvasti populaarsust ning kasvanud ülemaailmseks liikumiseks, millel aastaringselt tugeva sotsiaalmeedia promoga (#givingtuesday) tegemisi. Kaasatud on erinevad fondid, äriühingud, vabakond, kodanikud. Julgustatakse annetama kohalike probleemide lahendamiseks aega, ressursse, oskusi. Mitmetel juhtudel võimendavad äriühingud annetajate panust. Praegu liitunud lisaks USA-le Kanada, Austraalia, Argentiina, Brasiilia, Horvaatia, Tšehhi, Dominikaan, Saksamaa, Iisrael, Keenia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Venemaa, Singapur, Sloveenia, Hispaania, Šveits jne – kokku 40 000 organisatsiooni 71 riigist. Pakuvad tööriistakasti ja ideid, kuidas giving tuesday’d kohalikul tasandil läbi viia ning ootavad uusi liikmeid.
• Zeitspende – Saksa näide, kus aega annetades võib saada maksusoodustust. Kogu maksustatavast sissetulekust saab maha arvata väikese summa (aufwandsentschädigung) iga annetatud tunni kohta.
• Saksamaal ühiskondlikult kasuliku vabatahtliku töö (ehrenamt) eest saadud hüvitisi ühtlasi ei maksustata. Kui hüvitis on mingi konkreetse kulu eest (materjali või transpordi kulu) siis ei pea seda üldse kuskil deklareerima. Kui see on n-ö flat rate hüvitis (lubatud kuni 720 eurot aastas või kuni 2400 eurot juhul, kui tegu on mingi juhendamist sisaldava tegevusega, a la koorijuht või treener või esmaabikursused), siis peab seda maksuametile sissetulekuna deklareerima, kuid tulumaksu selle pealt ei nõuta. Tegu peab olema n-ö kõrvaltegevusega, st kuni 13 tundi nädalas. See ei tohi olla isiku põhitegevus. Samas ei ole nõutav, et inimesel oleks mingi põhisissetulek, ta võib samal ajal olla kodune või töötu või tudeng või pensionär.   

• EMSL
• Raha
• Uudis