Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste liit EMSL on juba pooleteise aasta jooksul töötanud koos Ukraina kodanikuühiskonna ressursikeskusega GURT, et julgustada Ukraina vabaühendusi koostööle omavahel ja riigiasutustega, ning Eesti kogemust kasutades inspireerida sealseid aktiviste seadma kodanikuühiskonna mõjusamaks saamiseks ühiseid eesmärke.
Mida idapartnerlusriikide vabaühendustega koostööd algatades silmas pidada?
Tähtis on mõista, et seni on igasugust koostööd mõjutanud mitte niivõrd varasem kogemuses ühiste ettevõtmiste kasulikkusest, vaid pigem raha. Raha ja toetused võivad aidata võrgustike kujunemisele kaasa, samas aga muuta suhete loomise keerulisemaks.
Esiteks, palju sõltub partnerite varasematest kogemustest koostööprojektidega. Mõnes piirkonnas ollakse enam avatud koostööalgatustele, teises on rohkem umbusku. Ukrainas on inimestel keeruline uusi algatusi usaldada, sest varasemad kogemused on andnud korduvalt kinnitust: kui usaldad, siis kaotad. Näiteks ei usuta, et erinevaid riske on võimalik arvesse võtta ja seepärast pole võimalik, et koostöö-ideaalist üldse asja saab.
Teiseks, liiga palju on ka vabakonna tegemisi mõjutanud poliitilised huvid:
- poliitikute loodud ja nende poolt valitsetud organisatsioone on tihti kodanikualgatuslikest keeruline eristada, samas on esimesed aga tihti aktiivsed ja algatusete juures kohal;
- koostööst oodatavate tulemuste ja mõju asemel võidakse viia arutelud küsimusteni, kellel on õigus partnereid esindada, kuidas valitakse juht, kas ja kuidas on võimalik saada tegevusteks raha.
Kolmandaks ja neljandaks, paljudel kodanikuühiskonna eestvedajatel, kes on aastaid teinud ennastsalgavat tööd, on märkimisväärne tähelepanu ja tunnustuse puudus. Teisest küljest on palju selliseid organisatsioone, kes on küll aastaid osalenud aruteludel, koosolekutel ja töörühmades, kuid kelle sisulise osalemise kogemus on siiski vähene – sisulisi arvamusi pole küsitudki, veel vähem oodatud, et ettepanekute elluviimiseks tuldaks ja öeldaks, mida teha tuleks.
Koostööprojektides tuleks seega kaaluda järgnevaid tegevusi:
- kohalikud organisatsioonid ja nende eestvedajad vajavad tunnustamist;
- kaasata tasub esmajärjekorras neid, kes on optimistlikud ja kutsuvad sellega rohkem inimesi kaasa;
- arvestada tuleb riskidega ning rääkida need partneritega läbi, valmistada ette vastused tihti põhjendatud küsimustele;
- plaanida arendustöö võimalikult pikas ajaraamis: kõigepealt on vaja luua kogukonnas muutuseks usaldus, siis tegeleda riskide vähendamise ja maandamisega, seejärel saada paika tehnilised detailid, ja alles seejärel saab alustada koostöös sisulise tööga.
Mida oleme koostööst Ukraina vabakonna ressursikeskusega GURT enda jaoks õppinud?
- Ukrainas on palju väga professionaalseid organisatsioone, kellega saab koostööd teha ning neilt erialaselt õppida.
- Ettevalmistustöödeks on oluline planeerida pikemad arutelusessioonid, seda eriti olukorras, kus tead, et varem on asjaosaliste vahel olnud erimeelsusi. Kõik sinu partnerid tahavad saada kuulatud ja lahendustes arvestatud.
- Vahel ollakse liiga keskendunud välisele või tehnilisele – uue võrgustiku loomisel võib juhtuda, et asjaosalised keskenduvad sellele, kes ja millise uhkema ametinimetuse endale saab, mitte ühe või teise juhtimisvormi ja -struktuuri strateegilisele tähtsusele organisatsiooni ülesehitamisel.
- Eesti kogemust saab edasi anda, kui seda kohandada kohalike eripäradega. Näiteks meie partneritele oli selge, arusaadav ja kasulik Päästeliidu näol vabatahtlike päästjate koostöövõrgustiku loomise kogemus, kuid neil oli keeruline ette kujutada, kuidas saab üks katusorganisatsioon võrdse partnerina seadusloomes osaleda, nagu seda taotleb vabaühenduste liit EMSL.
- Meie ja Ukraina kodanikuühiskonna põhilised mured on siiski sarnased: rahastus, uute liikmete värbamine, mõju hindamine ja suurendamine. Seda meelde tuletades on võimalik lõhkuda barjääre, mis võivad tekkida suhtumisega “te ei mõista meid, sest teil läheb juba ammu nii hästi”.
- Eesti kogemuste tutvustamine pälvib suurt tähelepanu – inimesed on huvitatud meie edusammudest ning sellest, kuidas oleme kitsaskohti ja probleeme ära lahendanud või lahendamas. Samas kohtab ka pessimistlikku suhtumist, et teistel ei lähe nii hästi. See on mõistetav – selleks, et koostöö saaks hästi toimida, peab ühiskonnas leidma üksjagu muutusi omavahelises suhtlemises ja usalduses.
Koostööprojektis GURTiga osalesid oma teadmiste ja kogemustega Ivan Lavrentjev, Katerina Danilova, Toomas Roolaid ja Maris Jõgeva. Aitäh ka kõigile Eesti vabaühendustele, kes ukrainlaste õppekäigul oma kogemusi võrgustumisest ja koostööst jagasid.
Tööd Ukraina vabakonnaga toetas Välisministeerium arengukoostöö projektikonkursi raames.
