Viimased artiklid:
Viimased uudised:
EMSLi lõppematu töö on rahastamise korrastamine ja viimastel aastatel oleme üksjagu pingutanud (nt kärajatel ja liikmeklubis), et hasartmängu maksu raha jaotamine muutuks mõjusamaks ja läbipaistvamaks. Kuna teema puudutab kolme ministeeriumi ja on poliitiliselt tundlik, liiguvad asjad mõistagi aeglaselt, aga anname väikese ülevaate, kuhu meie arust tänaseks jõutud on ja mis ning millal võiks edasi saada. Jää on hakanud liikuma!
Ministeeriumid omis tempois
Esmajärjekorras võivad muutused tulla kultuuriministeeriumis ja spordivaldkonnas, kus olümpiakomitee tahab seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu liikunud raha otse endale saada ja ise edasi jagada. See plaan tundub mõistlik, aga vajab valitsuse heakskiitu, mis juhtub kõige varem septembris. Kas erakondade vahel tekib erimeelsusi, saame näha.
Kuulda on ka, et kultuurivaldkonnas võivad järgmised kohendused tulla, seda siis teljel HMN-Kultuurkapital-ministeerium sarnaselt spordirahale. Eesmärk siis ikka see (nagu kogu reformiga), et tegevustoetusi nimetataks õigesti ja nende saajatel oleks suurem kindlus, et samale asjale ei peaks raha viiest eri kohast taotlema, ning et väikeprojektide raha ära ei kaoks.
Aktiivselt on kaasa hakanud mõtlema ka sotsiaalministeeriumi ametnikud, kus on seis veidi segasem, sest kui spordis-kultuuris saab mängida kulkaga, siis sotsiaalvaldkonnas sarnast asutust pole. Suuremat tükki senisest jaotusest puuetega inimestele saab hõlpsamalt otse katusorganisatsioonidele anda, aga praegused väikeprojektid vajavad lahendust. Võimaluste seas on nt KÜSK või KOP, sest sisuliselt on tegu kohalike algatuste toetamisega.
Kõige vähem on teemale mõelnud haridus- ja teadusministeerium, kel on mõneti sarnased probleemid sotsiaalvaldkonnaga – ideaalset asenduskodu praegusele hasardirahale ei ole. Kel on häid mõtteid, andke teada!
Julgeme EMSLis ennustada, et ühekorraga suurt lahendust ja hasartmängumaksu nõukogu pauguga ärakaotamist ei tule, sest arutada on palju, huvigruppe hulgim ja lahendusvariante mitmeid. Samas püsib jupphaaval muutmise juures alati hirm, et rahandusministeerium survestab praegu seaduses fikseeritud protsente ära kaotama. Sel mõttel on nii plusse kui ka miinuseid – kui hasartmängumaksu (ja kulkal ka aktsiisimaksu) laekumised tõusevad, on raha automaatselt rohkem, langedes aga vähem. Teisalt, kui protsendid kaotada ja fikseerida nt riigieelarvesse tänased summad lihtsalt eraldi reale, jääb samuti oht nende vähendamiseks eelarveläbirääkimiste käigus.
Aga kui mõni valitsuserakond nüüd leiab, et temale ikka väga meeldib nõukogu kaudu raha jagamine, võib valitsus kogu plaani poliitilise tahte puudumise tõttu üldse seisma panna ja siis peame taas vabaühendustena üksi edasi susima.
Mis me edasi teeme?
EMSLi poolt kohtub Siim iga nädal ametnike ja vabaühendustega, arutades kõikvõimalikke lahendusi. Ametnikud arutavad asju ka omavahel ning kaasavad ka ise vabaühendusi. See kõik käib praegu aga üsna mitteametlikult, mis tegelikult on ju ideaalne kaasamine – valmis eelnõu laudalöömist on varem proovitud ja siis tõuseb kohe kisa taevani. Igaüks võib oma mõtetega ka alati ise Siimu poole pöörduda!
Kunas jälle uudiseid on?
Kultuuriministeerium jõuab mingisuguse sisekaemuseni ilmselt sel sügisel, siis saab variante ehk ka laiemalt arutada. Kui hästi läheb, ehk ka sotsiaalministeerium. Me anname teada!
