Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Arvamusfestivalil arutati Avatud Eesti Fondi vedamisel Euroopa demokraatia ja kodanikuühiskonna seisukorra üle. Mari Roonemaa koondas kolme osaleja mõtted sellest, kuidas katsumustele vastata.
Orbán tabas rahva hirme ja see tõi talle edu
Miklos Marschall, Ungari
See, mis toimub Ungari peaministri Victor Orbáni taktikepi all, on tegelikult vastus liberaalse demokraatia läbikukkumisele. Nimetaksin Orbánit poliitiliseks ettevõtjaks, sest mul on tunne, et ta näeb Ungari poliitmaastikku kui turgu, kuhu oli tekkinud tühimik: liberaalne demokraatia ei suutnud enam inimestele pakkuda igapäevaeluks vajalikku turvatunnet.
Orbán osava strateegina oskas ära kasutada kindlustunde vajakajäämisest tingitud hirme, ta mõtles välja ja taasavastas uusi vaenlasekujusid; kõige silmapaistvam on olnud George Sorosi vastane võitlus. Globaliseerumise ja immigratsiooniküsimuse ning rahva seas neist tingitud ebakindluse suutis poliitiline ettevõtja Orbán vormida poliitiliseks tooteks, mille Ungari rahvas poolehoiuga vastu võttis.
Üks põhjustest, miks liberaalne demokraatia Ungaris on kriisis, seisneb väheses tähelepanus inimestele nii geograafilistel kui ka sotsiaalsetel äärealadel. Paljudele inimestele maapiirkondades, kus inimesed elavad pidevas hirmus tööstuse ja töökohtade kadumise ees, suudab Orbán tekitada tunde turvalisest seljatagusest. Kindlasti mängib rolli ka see, et suur osa rahvast oli pettunud eelmistes valitsustes ning Orbán pakkus neile alternatiivi. Ta annab inimestele vähem vabadusi, sealhulgas piirab inimõigusi, aga võtab neilt vähemaks isiklikku vastutust ja pakub juhtimist. Suures pildis ei tohi unustada, et tema otsustel on eeskätt majanduslikud tagapõhjad – ka liitudel, mida ta otsib ida poole vaadates.
Teistel Euroopa riikidel on Ungari kogemusest õppida: esiteks, hirmud kontrollimatu immigratsiooni ees on tõelised ning Euroopa Liidu piirid peavad olema kaitstud. Sotsiaalne turvatunne peab tugevnema. Teine suur õppetund on see, et rahvuslusse ja patriotismi ei saa suhtuda negatiivselt, sest see retoorika maksab kätte. Demokraatia peab nendes tingimustes leidma võimaluse uuestisünniks.
Kesk-Euroopa riikides, sealhulgas Tšehhis ja Slovakkias on kalduvusi autoritaarseks valitsemiseks. Oht, et Euroopa Liidu idariigid nõuavad liberaaldemokraatia asemel midagi muud ja kavatsevad selle nimel Euroopas koos võidelda, võib olla väike, aga see on olemas.
Euroopa Liidu väärtused kõnetavad poolakaid vähem kui ELi toetused ja raha
Jakub “Kuba” Wygnański, Poola
Mulle tundub, et mõtleme demokraatiast olemuslikult valesti – me eeldame, et kui elame demokraatias, siis nii see on ja jääb. Tegelikult on demokraatiaga samamoodi nagu näiteks majandusega, mis teadupärast on tsükliline. Kui majanduse puhul püütakse ohte ja langust ette näha, kindlustada kaitsemehhanisme, siis peaks samuti toimima ka demokraatia puhul.
Ehk siis – me peame pidevalt ja ennetavalt tegelema väärtuste arendamise ja dialoogiga ühiskonnas, mis muudaks demokraatia immuunseks iseenda nõrkuste suhtes. Ta ei tohiks muutuda iseendale hävituslikuks, türanlikuks näiteks vähemuste suhtes. Mina näen populismis üht demokraatia kõige ohtlikumat vaenlast. Demokraatia tugevus tähendab ka pluralismi ja mitmekesisuse hindamist.
Isiklikult olen väga skeptiline veebidemokraadia suhtes, sest empaatiaks on vaja eeskätt silmast silma kontakti. Ehkki Poolas on olnud suuri, kümnete tuhandete inimestega massimeeleavaldusi, ei saa väljaastumiste mõju mõõta numbrites. Ma julgen väita, et kümmekond inimest mõnes väikelinnas protestimas on teinekord palju mõjuvam ja tähenduslikum kui rahvahulgad näiteks Varssavis.
Samuti on mul kahju, et paljude parteiväliste liikumiste põhiliseks iseloomujooneks on vastandumine erakondadele – ka kodanikuühiskonnas on sageli palju loosunglikkust ja vähe tegelikku suhtlust. Olulisem kui enda positsioneerimine parema-vasaku teljel peaks olema sidusus ja dialoogivõimekus ning läbipaistvus. Poolas on keerulised ajad, ja kuigi mu keel ei paindu päris ütlema, et õhkkond Poolas on ohtlik, on see ka midagi enamat kui lihtsalt ebameeldiv.
Veel peab demokraatia sisendama lootust, ka sellel peab olema mingi perspektiivikas tulevikunägemus. Minu suurim hirm kodaniku ja kolme lapse isana on see, et rahu ja vabaduse väärtustamiseks peab Euroopa asuma sõtta nagu viimati ligi 80 aastat tagasi. Poola näeb praegu Euroopa Liidus eeskätt rahalisi vahendeid ja võimalusi ning nooremal põlvkonnal puuduvad omal nahal kogetud valusad minevikukogemused, et ajaloo kordumist karta.
Muuta tuleb narratiivi demokraatia loomulikust langusest
André Wilkens, Saksamaa
Uudiseid lugedes jääb mulje, et Euroopa demokraatiaga pole asjad hästi ning avatud ühiskonna väärtused on löögi all. Murettekitavaid arenguid ja trende ning demokraatia õõnestamiseks ette võetud rünnakuid koondatakse siiski liiga sageli üldiseks “demokraatia kriisiks”. Sõna “kriis” on siin eksitav, sest viitab suuremale süsteemsele ning isetekitatud sündroomile.
Selle asemel leiavad aset selge ajendi ja sihiga tegevused demokraatlike normide ja institutsioonide vastu, sageli poliitikute poolt. Neid tuleb võtta tõsiselt ja nende sihiks on ennekõike sõnavabadus, vaba ajakirjandus, iseseisev õigussüsteem, demokraatlike institutsioonide väärikus. Need rünnakud on sõjajärgse Euroopa jagamisühiskonna struktuuri vastu. Mis teeb olukorra keeruliseks: sageli toimuvad need rünnakud just demokraatia edendamise sildi all.
Selline trend on tõsine, aga räägib vaid poole loost. Liiga harva kuuleme sellest, kui vastupidav demokraatia üle Euroopa on, kui seda kaitsevad innustunud inimesed, pühendunud ühiskonnagrupid või demokraatlike institutsioonide enda järjepidevus. Uudistes kuuleme palju demokraatia vastastest, aga palju vähem tema sõpradest. Lood demokraatia murenemisest on klikinäljas meedia jaoks lihtsalt seksikamad kui lood ta funktsioneerimisest. Selline ühekülgne meediapilt toidab allakäigumeeleolusid kriisist demokraatias ja radikaalsete demokraatiavastaste jõudude tõusust. Mida enam inimesi võtab omaks narratiivi kriisis demokraatiast, seda kindlamalt saab tegemist olema isetäituva ennustusega.
Tuleb muuta praegust avalikku arutelu demokraatia kriisist ja autoritaarsete populistide loomulikust tõustust. Jah, demokraatial on väljakutseid, teda rünnatakse ja mõnel juhul tema alused roostetavad. Aga rohkem tuleks rääkida konkreetsetest rünnakutest ja inimestest nende taga. Identifitseerime selle rooste allikad ja jagame seda, mida saab ja tuleb teha olukorra muutmiseks, räägime rohkem demokraatia vastupidavusest ja jagame näiteid, kuidas Euroopa kodanikud aitavad Euroopa demokraatiat tugevdada.
Minu nõuanded on järgmised.
- Leppige demokraatia arvamuste paljususega, aga tõmmake punane joon sinna, kus arvamus pöörab demokraatia enda vastu. Kaitske seda joont.
- Viis, kuidas räägime, mõjutab viisi, kuidas mõtleme. Kui öelda, et demokraatia on kriisis, siis jääb mulje, et miski ei toimi. Kui öelda, et demokraatiat rünnatakse, liigub mõte viisidele tema kaitsmiseks. Ärge korrake demokraatiavastaste loosungeid, isegi kui tahate neid kritiseerida või nende üle nalja teha. Mida sagedamini neid loosungeid korratakse, seda enam nad meie mõtetes kinnistuvad. Kasutage omaenda positiivset, demokraatlikku keelt.
- Ärge laske populistlikul vähemusel seada enamuse kurssi. Selle asemel keskenduge lahendustele: mida saab teha ühiskonna arenguks? Ärge kartke olla millegi positiivse ja optimistliku poolt, looge positiivset narratiivi.
- Institutsioonid on olulised. Toetage valitsustel silma peal hoidvaid valvekoeri rahaliselt või vabatahtlikuna. Võtke sõna seaduste vastu, mis nõrgestavad demokraatiat ja õiguskorda.
- Kaitske vaba ajakirjandust. Investeerige kvaliteetsesse meediasse aastatellimuse kaudu iseendale või kingitusena sõpradele. Toetage iseseisvat ajakirjandust ja uurivaid algatusi. Tarbige erapooletuid kanaleid.
- Nõudke poliitikutelt faktilist tõestust. Olge tähelepanelikud valeuudiste ja anonüümsete seisukohtade suhtes. Sotsiaalmeedia on manipuleeritud infost tulvil.
- Kaaluge mõne demokraatliku erakonnaga liitumist. Nõnda näete, kuidas kohalikul tasandil muutusi ellu viia ning nii enda kui kaaskodanike õigusi kaitsta. Või looge omaenda erakond.
