Rahvusvahelise uuringu põhjal on Eesti vabaühenduste elujõulisus langenud
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
USA Arengukoostöö Agentuuri (USAID) iga-aastane indeks Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikide vabaühenduste elujõulisusest paigutab Eesti 2016. aastal toimunu põhjal jätkuvalt esikohale. Eesti on aga regiooni nende riikide seas, kus senise kiire arengu järel on näha tagasiminekut.
Uuring tõdeb, et viimastel aastatel on nähtavalt kahanenud mitmete hinnatavate riikide kodanikuühiskonna elujõulisus, sealhulgas Venemaal, Makedoonias ja Ungaris, kes raporti koostamise algusaastateil piirkonna eduloona hiilgas. Samas näitab raport, et aktivistid on õppimas uusi viise, kuidas avaliku huvi eest seista, kodanikke mobiliseerida ning oma tegevuseks vahendeid koguda. Heaks näiteks on mõjusad protestiliikumised riikides, kus valitsus on püüdnud kodanikuruumi kahandada, näiteks Poolas.
Eesti on püsinud aastaid indeksi tipus ehk piirkonna kõige elujõulisema vabakonnaga riigina. Annetamine ning vabatahtlik tegevus on saanud Eestis igapäevasemaks ning vabaühendused seisavad jätkuvalt kodanikuühiskonna, kogukondade ning laiemalt avalike huvide eest. Viimastel aastatel on varasem kiire areng aga peatunud ning värskes indeksis näitajad langenud.
“Eesti näitajate langemise põhjustavad ennekõike hinnangud vabaühenduste tegutsemisvõimele. Lõhe tugevate ja ebakindlas olukorras organisatsioonide vahel on kasvanud,” avas indeksi tulemusi vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Samas on Eestis just viimastel aastatel algatatud uusi arenguprogramme, mis võiksid tuua peagi vabaühendustesse innovatsiooni ning mõjusust juurde.”
Eesti tugevaimate külgedena toob raport esile kodanikualgatust soodustava tugisüsteemi ja vabakonna huvikaitsevõime. Seitsmest mõõtmest kehvemalt on hinnatud vabaühenduste tegutsemisvõimet ja majanduslikku elujõulisust.
Eesti järel teisele kohale paigutab indeks Poola, järgnevad Läti, Tšehhi, Slovakkia ja Leedu. Nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste elujõulisust Valgevenes, Türkmenistanis, Usbekistanis ning Aserbaidžaanis, kus valitsuse piirangud on muutnud vabaühenduste tegutsemise ja kodanikualgatuse mõju pea olematuks.
Uuringus vaadeldakse iga-aastases võrdluses 29 Ida-Euroopa riiki ning vabakonna elujõudu hinnatakse seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ning avalik maine. Eesti raporti koostamist koordineerib vabaühenduste liit EMSL.
USAIDi raport (inglise keeles) asub siin.
Eesti vabaühenduste elujõulisuse analüüs siin.
Lisainfo:
