EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul iseloomustab vabakonda aina enam see, et muutusi loovad kuraasikad inimesed, organisatsioonid ja algatused sõltumata oma põhitegevusest. “Igaüks saab olla aktivist, ka see, kes igapäevaselt ettevõtja või riigiametniku rollis. Tähtis on, et oled piisavalt julge ja kirglik ning kasutad oma teadmisi ja oskusi ühismurede lahendamiseks, ja osaled selles, millesse sa usud. Kõik see kokku ongi kodanikuühiskond,” selgitas Jõgeva.
Aasta vabaühendus on Eesti Pagulasabi, kes aitab ohu eest pagenuid Eestis igapäevaste asjatoimetustega, tutvustab pagulasteemat laiemalt ning jõuab samal ajal toetada ka kaugel sõjakollete lähedal olevaid hädalisi. Viimastel aastatel on Eesti Pagulasabi väsimatult selgitanud, kes on pagulane, miks ta tuge vajab ning kuidas Eesti maailma probleemide lahendamises osaleda saab, laiendanud oma tegevust ning kaasanud rohkem inimesi.
Pagulasabi juht Eero Janson meenutas, kuidas ühing algas: 2011 leidis kaks täiesti tavalist kodanikku, et Eestil on probleem: rahvusvahelise kaitse saajad ei saa tuge piisavalt, et siin oma eluga alustada. “Mina olin kolmas inimene, liitusin aasta hiljem. Meid ühendas üks mõte: kui keegi tuleb me ukse taha, prõmmib ja hüüab ‘laske sisse muidu meid tapetakse!’, siis me avame ukse, mitte ei kustuta tuld ära ega sulge haaki. Sellepärast, et me saame.” Aastad hiljem on Pagulasabil pakkuda tugiisiku teenus, humanitaarabi väljapoole Eestit ning tegutsemas üle saja inimese. “See tunnustus on kõigile meile,” tõdes Eero Janson.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital kiidab aasta vabaühendust 5000 euroga.
Aasta investeeringuks nimetame Eesti tööandjate algatuse “Annetame aega”, mille kaudu on ettevõtjad investeerinud ühiskondlike probleemide lahendamisse enam kui 1000 päeva jagu ärksate inimeste – oma töötajate – aega. (www.annetameaega.ee)
Algatuse eestvedajaks oli Swedbank, panga juhatuse esimees Robert Kitt meenutas, kuis paari aasta eest tekkis pangas tõdemus, et lisaks palgatööle on inimesed toimekad ka muudes kogukondades, ning soovitas töötajatele ise mõni tegevus välja valida, seal panustada, aga mitte pere-, vaid tööajast. “Esimesel aastal 80 eri meeskonda ja 1200 inimest käiski eri organitsioonidel abis ja need polnud heakorratööd, vaid kõikvõimaliku hoolega läbimõeldud asjad. Saime aru, et see pole ainult meie, vaid kõigi ettevõtete asi.” Sel sügisel levitati koos tööandjate keskliiduga aja annetamise mõtet üle Eesti. “Allakäigu osa on see, kui inimesed ei ole võrgustunud. Algatus kaasata töötajad mingi väikse ühiskondliku probleemi lahendamisele viib Eesti inimestele tagasi ja Eestit edasi,” ütles Robert Kitt.
Aasta avaliku võimu esindajatena tunnustatakse riigi andmete avajaid: Rahandusministeeriumi ametnikku Andrus Jõgit ja riigi IT-süsteemide peaarhitekti Andres Kütti, kes mõlemad on suunanud Eesti avaliku sektori senist töökorraldust avatumaks muutma: Jõgi lõi ja arendab portaali riigiraha.fin.ee, Kütt on taaselustanud avaandmete kogukonna.
Andres Kütt märkis tunnustust vastu võttes: “Arhitekti ja inseneri töö paistab välja siis, kui midagi on väga valesti tehtud, mistõttu juhtub sellist tunnustust harva, nagu mul on täna au vastu võtta. Teiseks on märgiline, et IT-teema on esiletõstmist väärt.”
Aasta hääl on loomasõprade hääl, mis 2016. aastal oli esindatud enneolematult hästi ning mõjutas suhtumist karusloomatööstusesse ning metsloomade kasutamisse tsirkustes.
MTÜ Loomus juht Kadri Taperson nentis, et tunnustust on vastu võtmas palju inimesi ja nii peabki olema: “Neid, keda me esindame, on tunduvalt rohkem kui neid, keda esindate teie. Inimesed hakkavad ühe rohkem märkama, et me ei ela siin üksi ja neil teistel on ka õigus elada ja see on osalt meie vastutus.”
Aasta pioneeriks on Teomeeter – veebirakendus, mis kogub igaühe lubadusi vähenõudvatest tegemistest ja tegematajätmistest, et sedaviisi mõjutada me käitumist ühiskonnana. Isevärki mõõdupuule on kogunenud juba ligi 100 000 Eesti inimeste antud lubadust väikestest sammudest, mis aitavad parandada liikluskultuuri, peagi võetakse ette alkoholi ja tarbimiskultuuri teemad. (www.teomeeter.ee)
Kodanikuühiskonna aasta teoks on suhtumine “Teeme lihtsalt ära!”, mida ilmekalt näitasid 2016. aastal Triin Männik ja Margus Palu, tehes Eesti Rahva Muuseumile loetud päevadega inglisekeelse veebilehe, millega muuseum ise piisavalt kiiresti toime ei tulnud. Spontaansest kodanikualgatusest sai juba nädal hiljem ERMi ametlik inglisekeelne veeb.
Triin Männik tunnistas diplomit saades, et see pole linnalegend, vaid just nii oligi, nagu räägitakse: Virtsus oli ERMi avamise õhtul praamisabas igav ning kui ta kaaslasega luges uudist, et ERMi inglisekeelse kodulhega läheb veel aega, hakkasid nad ise peale. “Praam jäigi välja sõitmata ja kui me Tallinnasse jõudsime, oli lehekülg juba püsti, juba tuli keegi tõlketööd toimetama, teised inimesed appi ja kolmandad pilte pakkuma,” meenutas Triin Männik heade kodanike lumepalli veeremist.
Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles heade kodanike tunnustamisel, et mida rohkem on muretsejaid, kaasamõtlejaid ja kaasalööjaid, seda parem. “Elame ärevas maailmas huvitavat aega. Ükskõik millise demokraatliku riigi valijal on kaks võimalust: üks poliitik räägib parematest lahendustest ja teine seda, mis valijale meelib, ja need kaks ei pruugi kokku langeda.” Ta tõdes, et mitmes riigis valijad valivadki meeldiva ning demokraatias pole see suur oht, sest järgmisteks valimisteks on valijal selge, et see polnud lahendus. “Ühiskondlikus vastuolus avatuse ja suletuse vahel on kodanikuühendused need, mis aitavad inimesel hoida jalgu maa peal ja teha vahet meeldiva jutu ja sisuliste lahenduste vahel ning mõista, mis on tegelikult võimalik ja mis ilus, aga kättesaamatu. “Mina olen jätkuvalt meelt, et avatud, tolerantne teistest lugupidav maailm võidab,” ütles Nestor.
Andreas “poliitikaguru” Kaju ettekannet avalikust arutelust ja avalikust sfäärist saad lugeda siit.
Kõik tänavu esitatud kandidaadid on näha siin.
Vabaühenduste liit on kodanikuühiskonna silmapaistvamaid tegijaid tunnustanud aastast 1996. Varasemate aastate tegijad leiab siit.
Enam infot: www.heakodanik.ee/tegijad