Kuigi maailma majandus on kasvuteel, ei jõua elujärje paranemine sugugi kõigi maailma inimesteni. Laieneb ka lõhe maailma rikkamate ja vaesemate vahel – 1% elanikkonnast hoiab enda käes juba üle poole maailma rikkusest, samas kui iga viies inimene arengumaades elab äärmises vaesuses. Praegu valitsev majandusmudel ei ole jätkusuutlik ning alternatiivide otsimisega tegeletakse aktiivselt.
Üks leitud alternatiividest on sotsiaal- ja solidaarmajanduslik liikumine. Selle eesmärgiks on majanduse tagasivõtmine kogukondade ja väiketootjate kätte ning tarneahela lühendamine otse tootjalt tarbijani. Solidaarmajanduse osaks loetakse ühistuid, kogukonna- ja sotsiaalseid ettevõtteid, rahavabasid algatusi ja vahetuskaubandust, jagamismajandust, õiglast kaubandust ja otsekaubandust, ressursside ühist kasutamist, säästvat tarbimist ja keskkonnahoidu soodustavaid ettevõtteid.
Mitu sotsiaalset ettevõtet on võtnud oma südameasjaks vähenenud töövõimega ja sotsiaalselt tõrjutud inimestele töö pakkumise, nii ka Mondo Crafts. Sotsiaalset ettevõtlust on Mondo arendanud 2013. aastast alates, siis toodi Eestisse esimesed korvid Ghanast, ehted Ugandast ja Keeniast ning tikitud tooted Afganistanist. Jõuluperioodil Telliskivi loomelinnaku pop-up-poes toimunud esimene müük sai positiivset vastukaja – selgus, et Eesti inimesed tahavad osta toodet, millel on lugu, mille taga on konkreetne inimene.
Viimase viie aasta jooksul on Mondo saatnud oma partnerkogukondadesse Eesti vabatahtlikke disainereid tooteid arendama; toetanud käsitööliste koondumist ühistutesse, et need suudaksid end paremini majandada ja kasvada – võtta uusi õpilasi ja arendada kvaliteeti; investeerinud shea-või tehase rajamisse Ghanas ning poe-õmblustöökoja rajamisse Ugandas.
Õmblustöökoda, mis kannab nime Kampala Disabled Initiatives, annab kümnele füüsilise erivajadusega naisele võimaluse nii ennast teostada kui ka ära elatada. Mais 2018 sai Mondo Välisministeeriumi toel õmblustöökoja juhi Olivia Naava Eestisse kutsuda. Ratastoolis liikuva Olivia jaoks oli see elu esimene välisreis, mis andis talle võimaluse näha turgu, kus osa töökoja toodangust ostja leiab, ning muidugi ammutada uusi ideid ja ka julgust suuremaid eesmärke seada.
Kuna sotsiaalse ettevõtluse üks eesmärke on ka tarneahela teadvustamine ning viitamine, et igal ostul on tagajärg, iga toote taga on inimene, tasub jagamist ka Olivia lugu. Olivia sündis üheksalapselise pere noorima lapsena ja juba varakult oli selge, et ta ei hakka kunagi kõndima. Kui ta kooli läks, viidi ta süles klassi, vahetunnis jooksid kõik teised lapsed välja mängima, aga Olivia istus üksinda klassiruumis ning unistas ratastoolist. Paraku ei teeninud tema vanemad piisavalt, et seda osta. Pealegi juhtus ühel hetkel hoopis nii, et tema isa leidis uue naise ja ema jäi lastega üksi. Varsti ei saanud Olivia õed ja vennad enam koolis käia, sest isa ei maksnud nende koolitasusid ega käinud külaski. Kogu majapidamine oli Olivia ema õlgadel. Ta sai turul väikese müügikoha ning hakkas müüma banaane, tomateid, sibulaid ja muud toidukraami. Teenitud rahaga sai ta osa lapsi tagasi kooli saata, ehkki aeg-ajalt lõppes raha ikkagi ja Olivia õed pidid juba väga noorelt abielluma.
Oliviale õnnestus emal saada koht Kampala erivajadustega laste koolis. Selle kooli kaudu täitus Olivia unistus ja ta sai endale esimese ratastooli. Ta oli üliõnnelik ja lõpetas kooli heade tulemustega. Kui tuli aeg minna keskkooli, tabas peret järgmine õnnetus, sest suri Olivia õde, kellest jäid maha kolmekuused kaksikud. Olivia ema võttis lapsed enda hoolde ning rahaga oli jälle kitsas. Olivial, kes tahtis saada medõeks, ei olnud võimalik keskkooli minna.
Ühel päeval helistas talle aga endine õpetaja ja kutsus tööle uude erivajadustega inimesi palkavasse kohvikusse, mille Ugandasse rajas Mondo vabatahtlik Siisi. Kohvik ei teeninud küll piisavalt tulu ja tuli mõne aja pärast sulgeda, kuid Mondo pakkus kohvikus töökogemuse saanud noortele võimaluse asutada oma õmblustöökoda – oskused selleks olid kooliajast juba olemas.
Seesama õmblustöökoda pakub Oliviale nüüd nõnda palju sissetulekut, et ta saab toetada ka oma ema. Olivial on abikaasa ja pooleteiseaastane poeg. Loomult on ta väga vaikne ja tagasihoidlik. Ka tema unistused on mõistlikud ja tagasihoidlikud: oma kodu üürikodu asemel ja võimalus pakkuda oma lapsele paremat elu, kui tal endal lapsepõlves oli.
“Eestisse tulek tähendab mulle palju, nägin, kuidas teie ühiskonnas puuetega inimestesse suhtutakse, ja see andis mulle julgust. Tekkis uute tootekategooriate ja ka Eesti erivajadustega inimestega koostöövõimaluste ideid. Praegu ongi meie õmblustöökoja suurim probleem just tootearendus ja uute klientide leidmine. Edukaks tegutsemiseks ei piisa ainult Eesti turust, me peame ka kohalikult turult hulgitellijaid juurde leidma,” kirjeldas oma elu Olivia ise.
Mondo sotsiaalse ettevõtluse suuna eestvedaja Diana Tamm näeb töövõitu just ennekõike naiste isiklikus arengus ja jõustamises: “Kui me Ghanas shea-või ühistu ja korvipunujate ühistu lõime, oli suurim küsimus, kes on need inimesed, kes sealset tootmist juhtima hakkavad. Sama küsimus tõusis Ugandas erivajadustega naiste õmblustöökoja puhul. Praegu on võrratu näha, kuidas need juhid kerkisid esile kohalike ühistu liikmete endi hulgast – nad ootasid vaid võimalust ja arengutuge. Nüüd, aastaid hiljem, ei ole mul kahtlustki, et nii Olivia kui ka meie teised naisjuhid on absoluutselt tasemel. See, millise isikliku arenguhüppe nad on läbi teinud, on imekspandav.”
Diana loodab, et Olivia isiklikule võimekusele mõjub turgutavalt ka külaskäik Eestisse. “Oleme aastate jooksul saatnud kümneid ekspert-vabatahtlikke arenguriikide kogukondadesse töötama koos kohalike partneritega, arendama sealseid ühistuid ja organisatsioone. Nüüd on rõõm võõrustada Oliviat siin Eestis, pakkuda talle nii inspiratsiooni ja ideid arenguteks Ugandas kui ka võimalust jagada Eesti inimestega Ugandas toimuvat. Igal sammul on näha, et see on tema jaoks “elu reis”.”
Oliiviast
Olivia elu (esimese) reisi sisse mahtus väga palju: emadepäeva müügiüritus ning õiglase kaubanduse sõprade päev Mondos, ringkäik vanalinnas, suvine aiapidu ja mõttevahetused endiste Eestist Aafrikas käinud vabatahtlikega. Oliviat võõrustasid ka Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Samuti võttis ta osa Mondo ja JMK korraldatud ramadaaniteemalisest õhtust.
Kes soovib Olivia ja tema kolleegide käsitööd tellida, siis seda saab teha kas otse Tailoring and Crafts by KDI Facebooki lehel või Mondo e-poest.
Olivia Naava reis Eestisse toimus Mondo arengukoostöö projekti raames, millega edendatakse naisettevõtlust Aafrikas ja mida rahastab Välisministeerium.
Kuidas sina saad toetada solidaarmajandust ja võrdsemat maailma?
Eelista kohalike, sotsiaalsete ja vastutustundlike ettevõtete ja ühistute tooteid – oma rahakotiga toetame me alati midagi või kedagi. Ole teadlik tarbija, et su raha ei toetaks inimõiguste rikkumist, lapstööjõudu või looduskeskkonna hävimist, vaid hoopis kohalikke tootjaid, õiglase kaubanduse ühistute liikmeid ja neid, kes maailma vastutustundlikult suhtuvad. Ka organisatsioonidena saame teha häid valikuid, ostes oma meened sotsiaalsetelt ettevõtetelt või arenguriikide väiketootjatelt, nagu Olivia ühistu Ugandas.
Ilmus Hea Kodaniku ärisektori ja vabakonna koostöö teemalises suvenumbris.