Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vaimse tervise portaali Peaasi.ee peaprodutsent Sandra Liiv usub, et vaimse tervise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik ja igapäevane nagu hambapesu. Vaimse tervise olemasolu teadvustamist ja sellest rääkimist ei peaks silmas pidama ainult keerulistel hetkedel, vaid tegema sellest harjumuse, mis toetab meie heaolu iga päev.
,,Tasakaal on Peaasi!” – just need sõnad ilmestavad käimasolevat vaimse tervise vitamiinikuuri, mis mis suunab inimesi märkama ja hoidma oma vaimset tasakaalu läbi lihtsate ja igapäevaste harjumuste. Kampaania juht Sandra Liiv räägib meie vabatahtlikule Maribel Uusmaale, kuidas teadlikud valikud aitavad tugevdada vaimset vastupanuvõimet.
Peaasja tegevusala on lai ja repertuaar muljetavaldav erinevate koolituste, testide, teemaarenduse ja projektidega. Aga kindlasti on lisaks korralduslikule poolele ka kuhjaga reaalset nõustamis- ja teavitustööd. Milles seisneb Peaasja supervõime seda kõike hallata?
Lisaks suurepärasele meeskonnale, kes jagab samu väärtusI ja missiooni, on meie supervõime kaasamine. Me pole kunagi arvanud, et ajame üksi oma asja ega fikseerinud, kuidas üht või teist asja õigesti teha. Oleme avatud koostöödele ning otsime kaasamõtlejaid, kes on valmis meie väärtusruumis vaimse tervise teemadel midagi ära tegema.
Kas oskate välja tuua perioode, mil abipalvete arv seoses vaimse tervisega on olnud märgatavalt suurem või väiksem?
Kuigi ma nõustamistega isiklikult nii täpselt kokku ei puutu, on keerulisemad ajad siiski tajutavad. Olgu selleks koroona pandeemia, sõja algus ja üldine ärev maailmakord – kindlasti vajavad inimesed sellistel hetkedel rohkem tuge.
Aga ühe aasta lõikes? Tundub, et ka hooajaline depressioon ei ole Eesti inimestele just võõras.
Mind on see teema mõneti üllatanud. Mõtled küll, et kevadel ja suvel võiks inimestel vaimselt kergem olla, ent tegelikult väga vahet ei ole. Mõne inimese jaoks on just suvi keeruline. Üksilduse või depressiooniga kimpus olles võib olla raske kõrvalt vaadata, kuidas teised elu naudivad, samas kui ise jääd kogu elurõõmust ilma.
Õiget vastust siin ei ole. Suvel teeme näiteks vaimse tervise kohvikutest pausi, sest soojemate ilmadega inimesed jõuavad sinna vähem. Kuid kas see tähendab, et suvel on inimestel kergem olla? Seda ma küll ei julge öelda.
Milliste probleemidega vaimse tervise kohvikutesse enim tullakse?
Sageli tullakse murega, mis puudutab lähedaste vaimse tervise probleeme. Küsitakse nõu, mida teha lähedase aitamiseks või vajatakse ise tuge, sest ka aitaja roll võib aeg-ajalt päris raske olla. Samuti tulevad sinna inimesed, kellel on juba olemas raviarst ja raviskeem, kuid nad vajavad täiendavat kohta, kus rääkida ja toetust saada. Väga palju on ka neid, kes pole kunagi varem julgenud minna vaimsest tervisest kuhugi rääkima.
Vaimse tervise kohvikuid korraldame kaheksas linnas üle Eesti: Põlvas, Viljandis, Tartus, Rakveres, Paides, Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas iga kuu viimasel laupäeval. Kohvikud on tasuta ning ei nõua inimeselt mingisugust ettevalmistust ega enda mure defineerimist. Seal on koolituse läbinud vabatahtlikud, kes oskavad praktilise ja teoreetilise raamistiku põhjal käituda ja toetavalt ning hinnanguvabalt kuulata vaimse tervise raskust kogevat inimest. Vaimse tervise kohvikutes ei pakuta nõustamist ega teraapiat, vaid just ära kuulamist, mida tänapäeva ühiskonnas liiga vähe on. Vabatahtlikud aitavad inimesel näha tema olemasolevaid ressursse, nt vaimse tervise vitamiine, ja oskavad pakkuda infot, kuhu veel vaimse tervise abi saamiseks pöörduda võiks.
Meil on ka laiem missioon. Üle Eesti võiks olla vähemalt üks protsent elanikkonnast, ehk 13 000 inimest, kes võiksid osata vaimse tervise raskusega inimest märgata ning tema jaoks olemas olla. Need ei peaks olema mitte psühholoogid ja teised vaimse tervise spetsialistid, vaid ka näiteks bussijuhid, juuksurid, õmblejad ja klienditeenindajad. Eriti väikestes kogukondades on just sellised inimesed need, kellega tihti kohtutakse ja kellega on võimalik oma muresid jagada. Neil võiks olla oskus, kuidas nendele muredele reageerida, et keegi ei jääks märkamata.
Kas praegu saab pigem rahul olla inimeste abi otsimise ajastusega, ehk reageeritakse piisavalt kiiresti, või on levinud ikkagi eestlaslik jonn viimases hädas abi otsida?
Ma ei usu, et saab nii lihtsalt öelda, kas eestlane on avatud või mitte. Kõik suhtub sellest, kus ja kellega sa räägid. On erinevus, kas minna vaimsest tervisest rääkima erinevate sihtgruppidega Tallinna piirkondades või minna seda tegema mõnda väiksemasse piirkonda teises Eestimaa otsas. Seal omakorda oleneb, kas rääkida noortega või seitsmekümneaastastega. Kogukonnad on erineva valmisoleku ja avatusega.
Kuigi teadlikkus vaimsest tervisest kasvab ning inimesed otsivad järjest rohkem abi, on oht jääda kinni oma mullidesse, infotunnelitesse. Meil on kindlad kanalid, kust infot tarbime, inimesed, keda jälgime, ja teemad, milles tunneme end koduselt. Aga on ka palju teemasid, millest meie infoväljas lihtsalt ei räägita. Seetõttu tekib justkui illusioon, mis paneb eeldama, et teadlikkus on laiem, kui see tegelikult on.
Aina enam sisendatakse inimestele, et abi otsimine pole tabu. Kuid teistpidi vaadates, kas leidub veel Eestis vaimse tervise teemasid, mis on pisendatud või lausa tabud?
Kindlasti on vaimse tervise valdkonnas palju häbimärgistamist, mida me üritame muuta ja murda. Tihti on asi ka teadlikkuse puudumises. On ju ka palju füüsilisi tervisemuresid, millest me ei pruugi teada, ent me ei välista nende olemasolu ega suhtu nendesse taunivalt. Täpselt sama võiks olla vaimse tervisega – inimese organism on keeruline ja lõputu avastamispaik, milles ongi väga palju ootamatuseid, üllatusi ja teemasid, millega me ei ole kursis.
Tervis on tervis. Füüsiline ja vaimne tervis on omavahel nii läbi põimunud, et on kohati jabur nendest kogu aeg eraldiseisvalt rääkida. See, kuidas me füüsiliselt ennast tunneme, mõjutab meie vaimset heaolu ja vastupidi.
Samuti on oluline toonitada, et vaimne tervis ei ole teema, mis puudutab ainult neid inimesi, kes kogevad parasjagu vaimse tervise raskust. Eriti tõsine on väärarusaam, et on mingi grupp inimesi, keda puudutab vaimne tervis ja siis on need teised inimesed, keda see ei puuduta.Tegelikult on see kogemus, mida me kõik jagame. Meil kõigil on vaimne tervis.
Nüüd siis eneseabi juurde – olete ikkagi vaimse tervise vitamiinikuuri juht. Kust see idee pärineb?
Vitamiinikuur on inspireeritud meie headest partneritest Islandil. Seal hakati rääkima vaimse tervise vitamiinidest kui igapäevastest alustaladest, mis aitavad hoida meie vaimset tasakaalu. Sealt võtsime eeskuju, kuid meie lahendasime selle omamoodi.
Kuidas siis?
Selleks, et hoida tasakaalus oma vaimset tervist igapäevaselt, on baasasjad, mida meeles pidada. Need on head suhted, uni ja puhkamine, tasakaalustatud toitumine, meeldivate emotsioonide kogemine ja liikumine, ehk vaimse tervise vitamiinid.
Vitamiinikuuriga alustasime 2021. aastal ning põhimõte on jäänud samaks – võtame igal nädalal ühe vitamiini, räägime põhjalikumalt, miks see on oluline ja kuidas see enda kasuks tööle panna. Oletame, et inimene on maja ja need vitamiinid on nagu vundament. Kui me hoolitseme selle vundamendi eest, siis on lihtsam vastu pidada ka siis, kui vahel on väljas tuuline ja tormine. Ka elus ei ole võimalik kõiki raskuseid lihtsalt välja lõigata, kuid saame end teadlikult suunata, et raske periood üle elada.
Mõni inimene vajab kuus tundi und, teine üksteist. Keegi tahab kogu aeg suhelda, teisele jälle piisab ühe korra nädalas oma parima sõbraga rääkimisest. Vitamiinikuur peaks andma arusaama, mis on inimese vajadus kindlas valdkonnas, et ennast hoida ja tunda hästi. See aitab ka ennast paremini reguleerida stressirikkamatel perioodidel. Kutsun seda miinimumprogrammiks, kus oled teadlik, mis on see minimaalne vaimse tervise rutiin, mis tuleb ära teha, et stressiga paremini toime tulla. Näiteks õppides hommikust õhtuni raamatukogus hoida fookuses puhkehetki ja teha liikumispause, et stress vaimse ülepingutuse tõttu haigusena välja ei lööks.
Soovime aidata inimestel kujundada vaimse tervise eest hoolitsemist kohustuslikuks osaks oma päevast. Lisaks jõuda teadmiseni, et järgmine kord, kui neil on stressirohkem periood, on olemas vaimne ,,tööriistakast,” mida kasutada, sest lõpuks mõjutab vaimne tervis pea kõike meie elus.
Kuidas hindate, kas vitamiinikuuril on reaalne mõju inimeste vaimsele tervisele?
On selge, et inimesed mõtlevad ja tegutsevad kaasa ning on helded ka tagasisidet andma. Need, kes tegutsevad ja muljeid jagavad, on rahul ja osalevad järgmine kordki.
Meie jaoks on kõige rõõmustavam avastada juhuslikult, et keegi on vaimse tervise vitamiine oma töös või tegevuses kaasanud. Näiteks meenub, kuidas ühes lasteaias korraldati tervele rühmale vahva vitamiini-väljakutse või kuidas vitamiinikuur innustab pidama tähendusrikkaid vestlusi laste või lastevanematega. See tähendab meile väga palju, kui inimesed rakendavad neid ideid iseseisvalt enda ja teiste heaolu nimel.
Võrreldes varasemate aastatega on eriline fookus sellel, et vitamiinikuur rohkemate inimesteni jõuaks. Selle jaoks on meil üle kuuesaja vaimse tervise vitamiinikuuri saadiku üle Eesti. Nad on koolides, lasteaedades, igasugustes organisatsioonides, olles eeskujuks ja korraldamas oma tiimidele väljakutseid – juba see on tore tagasiside, et neid inimesi on niivõrd palju, kes seda rolli täita tahavad.
Kuidas osaleda? Milliseid suuniseid ja toetust Peaasi portaal huvilisele pakub?
Esmalt soovitan külastada vaimse tervise vitamiinide kodulehte ja leida üles nädala nipid – sealt saad aimu, miks on üks või teine vitamiin oluline ja kuidas see vaimset tervist toetab. Seejärel saad ise proovida. Kui veel samm edasi minna, ole julge kaaslaste seas teemat tõstatama. Näiteks küsi nädala alguses sõpradelt või perekonnalt, kuidas nemad und, puhkamist ja puhkepause mõtestavad. Seejärel ongi juba lihtsam üksteisele häid nippe ja mõtteid jagada ning vitamiinikuur motiveeritult läbida. Koos on lihtsam!
Ülejäänud veebilehel leidub kasulikke materjale nii iseendale kui ka suuremale meeskonnale, näiteks õpetajale õpilastega kasutamiseks. Leidub nippe, töölehti, plakateid, vaimse tervise vitamiiniminutite videoid ja ka pearaadio episoode igale vitamiinile.
Alusta ükskõik millal – olgu see praegu, aprillis, juunis või novembris. Materjal on alati kättesaadav ning julgustan neid kasutama.
Need vitamiinid on kahtlemata kõik olulised ja moodustavad ühe terviku, kuid mida saaks juba täna enda vaimse tervise heaks teha kiire turgutuse nimel?
Kolm korda kolm minutit puhkepausi võib heaolu märkimisväärselt parandada. Soovitan teadlikult planeerida need pausid päevakavasse ja lisada kalendrisse meeldetuletus, et nüüd on aeg võtta hetk iseendale. Need kolm minutit ei peaks mööduma nutiseadet sirvides. Kasuta seda aega sirutus- või tantsupausiks, mine korraks õue või tee tualetipaus. Võib ka muusikat kuulata, pikutada, molutada, teha mitte midagi – peaasi, et korraks teed pausi oma tegemistest.
Olen ka ise eeskujuks saatnud töökaaslastele kalendrikutseid kolmeminutiliste pausidega liitumiseks. Isegi kui nad on kutse saamise hetkel hõivatud ega saa kohe pausi teha, on nad vähemalt mõelnud sellele ja teinud pausi hiljem. See on olnud täitsa tore!
Milline võiks välja näha Eesti vaimse tervise tulevik? Mida sooviksite, et inimesed viie või kümne aasta pärast teisiti või paremini teeksid?
Esiteks soovin, et inimesed suhtuksid vaimse tervise eest hoolitsemisse samasuguse kohusetunde ja järjepidevusega nagu hambapesusse – et see oleks igapäeva osa, mitte eraldi pingutus.
Teiseks, maailmas on palju ärevust tekitavad asju, mida me ei saa kontrollida, kuid saame juhtida iseennast. Just seetõttu on oluline hoida vaimne vastupanuvõime tugevana – näiteks vaimse tervise vitamiinide toel.
Ja mis peamine: tulevikus võiks iga inimene, ükskõik millises Eesti nurgas, teada, et tal on vaimne tervis. Et sellel teemal ei pea kuskil sosistama ega ebamugavust tundma, vaid see käib inimeseks olemise juurde.
