Viimased artiklid:
Viimased uudised:
2020. aasta suvehakul alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi esimene lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Ehti Järv.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Minu nimi on Ehti, olen antropoloog. Tegutsen uuringute juhina Rakendusliku Antropoloogia Keskuses. RAK on uuringukeskus, mis aitab vastata küsimustele, miks ja kuidas, lähtudes inimeste kogemustest ning arusaamadest. Teeme kvalitatiivseid uuringuid, mille abil on võimalik leida lahendusi nii ühiskondlikele kui ka ettevõtete ja organisatsioonide sisestele probleemidele. Meie jaoks on oluline organisatsioonide teadlik tegutsemine ning uurimustulemuste kaasamine organisatsiooni ja valdkonna edendamisse.
Tänapäeva ühiskond vajab nutikaid ja loovaid lahendusi. See algab küsimuse püstitamisest, vastuste leidmisest, aga lisaks probleemi mõtestamisele on oluline lahenduste välja töötamisel antropoloogide kaasamine. Mõtleme kaasa, vahendame, testime, konsulteerime, avame võimalusi, pakume edasisi suundi, nügime – selleks, et aidata loovate lahendusteni jõuda.
Eelkõige Põhjamaades ja USA-s, aga ka teistes riikides, on humanitaar- ja sotsiaalteaduste õpetamise ja arendamise keskmes olnud juba aastakümneid rakenduslike, ühiskonnale suunatud projektide osatähtsuse väärtustamine. Kuigi Eestis on levinud kvantitatiivsete meetodite, sealhulgas statistiliste andmete laialdane kasutamine, siis kvalitatiivsetele meetoditele põhinev teaduslik lähenemine pole praktiliste probleemide lahendamisel veel kanda kinnitanud.
RAK soovib ühelt poolt tõsta noorte humanitaar- ja sotsiaalteadlaste teadlikkust nende valdkonna rakendamise võimalikkusest, teisalt on meie eesmärk informeerida erinevaid organisatsioone ja asutusi kvalitatiivsete meetodite potentsiaalist.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Olen teinud kolm aastat oma senise elu kõige suuremat väljakutset pakkuvat, vastutusrikkamat osalusvaaltust ja välitööd – ühe vahva kolmeaastaseks saava põnni emana. See on mulle palju õpetanud, muuhulgas ka juhtimist hoopis mitmekülgsemal tasemel kui oleks arvanud. Aja- ja enesejuhtimisest strateegiate ja finantsplaanini välja. Kuid ometi on tagasi tööellu sukeldudes tunne, et vahepeal on möödunud justkui aastakümned, kuidas see töötamine nüüd käiski.
Nagu paljudel noortel emadel, kes tagasi tööle tulevad, on ka minu peas mitmeid küsimusi karjäärist, oskustest, kompetentsidest. Ja sarnaselt teistele nooretele emadele on ka minul hirmud, kas ja milline karjäär mulle nüüd sobib või ehk on maailm vahepeal nii pöördeliselt muutunud, et tagasi tööellu tulemine kujuneb üle ootuste raskeks? Ma arvan, et neid hirme maandada ja küsimustele vastuseid aitab selgemaks saada just selline tulevikujuhtide arenguprogramm. Usun, et tugi ja toetus koolituste ja mentorluse näol on suurepärane viis kas alustada taas või uuesti oma tuleviku loomisega.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Antropoloogina näen, et kõige enam on ühiskonnas puudu teineteise mõistmisest. Vahel on soov teist tundma õppida olemas, aga oskus kuulata kaduma läinud. Ilma oskuseta kuulata ei toimu paraku ka suhtlust.
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Ma arvan, et antropoloogia saab olla see abivahend, meetod ja maailma mõtestamise viis, mis teineteise mõistmisele kaasa aitab.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Viimati lugesin Danielle Brauni ja Jitske Krameri raamatut “The Corporate Tribe”, mis inspireeris mind tulevikujuhtide programmi kontekstis organisatsioonikultuurist mõtisklema. Milline on juhti roll organisatsioonikultuuris, selle muutmises?
Väljakutsed, mida kohtame, on samaaegselt nii uued kui sajandeid vanad. Siirderiitused noorukieast täiskasvanuks pole enam nii olulised kui ühest osakonnast teise üleminek või kolleegide poolne vimka või kingitus edutamisel. Me lihtsalt ei märka või ei oska tihtipeale mõelda tööelust ja asutusest kus veedame vähemalt poole oma ärkveloleku ajast, kui millestki, mis kannab endas kultuuri.
Kuidas märgata organisatsioonis kultuuri? Mõtle, kas saabub vaikus, kui astud organisatsiooni juhina koosolekuruumi; kas inimesi ärritab mõte liigutada kohvik teise kohta; kas su kolleegid jätavad sind mingist osast suhtlusest välja; kas sa naisena pead rohkem pingutama, et koosolekutel sõna saada; kas ühinenud organisatsioonides viidatakse teineteisele kui “teisele” ka kolm aastat pärast ühinemist? See kõik ongi kultuur organisatsioonis.
Kultuur on vahend selleks, et kaosest korda luua. Me ei sünni koos mingi kultuuriga, me sünnime kultuuri sisse ja (taas)loome seda inimestega meie ümber. Juba imikueast peale hakatakse meile õpetama, kuidas maailma tajuda, kuidas välja näha ja käituda. Kultuur on meis nii tugevalt sees, et sellest kastist väljapoole mõelda on väga keeruline.
Ka organisatsioonikultuur luuakse sarnasel moel ja elemendid sellest antakse uutele tulijatele edasi. Eeldatakse, et uus tulija kohaneb juba sissetöötatud kultuurinormidega. Kultuur muutub vaevalisemalt kui meeskond, aga kuna kultuur on loodud, siis on seda võimalik siiski ka muuta.
Samas tuleb tunnistada, et tihti ei julgegi juhid organisatsioonikultuuri muutmist ette võtta, sest nad teavad, kui keeruline see on. Lihtsam on keskenduda äri juhtimisele ja finantstulemustele. Inimesed ei ole üldiselt muutustele väga vastuvõtlikud. Kardetakse tagasilööke ja kaost. Aga seda on võimalik vältida või vähemalt vähendada. Kõigepealt peab mõistma, milline organisatsioonikultuur on, kuidas see töötab ja millest tuleneb. Vaja on näha nähtamatut. Enamasti ei kardeta muutust põhimõtteliselt, vaid kardetakse ilma jääda sellest, mis on praeguses olukorras arvatavasti hästi.
Raamat on kirjutatud kahe korporatiivantropoloogi poolt, kes on nõustanud organisatsioonide juhte organisatsioonikultuuri muutuste ja muutmise protsessis. Nad toovad raamatus palju näiteid välitöödelt organisatsioonidega – need on kaasahaaravad lood politseinikega patrullautos kaasasõitmistest, vabrikus erikorrusel asetsevatest osakondadest ja nii edasi. Ühesõnaga tore raamat sellest, kuidas oma organisatsiooni paremini mõista!
