Kas rohkem kasu toob annetamine otse abivajajale või nende aitamisega töötavale vabaühendusele? Kas annetamiseks tuleks valida südamelähedasim valdkond või saab mingite objektiivsete kriteeriumite alusel öelda, et annetamine ühes valdkonnas toob rohkem kasu kui teises? Kuidas hinnata heategevusorganisatsioonide tulemuslikkust, kas eelistada annetamisel suuri või väikeseid organisatsioone, kas oma annetustest rääkimine on vääritu tegevus või just hea võimalus uusi inimesi annetama panna? jne.
Sarja autor, presidendi vabakonnanõunikuna töötav Urmo Kübar on heategevus-alaseid teadmisi kogunud tööst vabaühenduste liidus EMSL ning USAs asuvas maailma suurimas muuseumikeskuses Smithsonian. “Heategevus on väga võimas vahend nii konkreetseid hädasolijate aitamiseks kui ka ühiskonnas tervikuna oluliste murede ennetamiseks, leevendamiseks ja lahendamiseks,” ütles Kübar. “Samas näitab soliidne hulk teadustöid, et annetamine on kasulik annetajale endalegi, muutes teda õnnelikumaks, tervemaks ja edukamaks.”
Eestis annetati 2015. aastal heategevuseks 31,4 miljonit eurot. Inimeste heategevuskäitumist 140 riigis võrdleva World Giving Indexi järgi on Eestis iga annetaja kohta keskmiselt neli mitte-annetajat, millega oleme maailmas 94. kohal koos Portugali, Egiptuse, Sierra Leone ja Moldovaga.
2015. aastal annetusi saanud ligi 1200 Eesti organisatsioonist umbes 2/3 puhul jäi heategevusest saadud sissetulek alla 10 000 euro ja veerandi puhul alla 1000 euro.
Heategevuskooli kõik üheksa “tundi” leiab artiklitena siit:
Heategevuskool 4: Kas annetada otse abivajajale või neid aitavale organisatsioonile?
Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?