Vabatahtlike kaasamine Maarja Külas
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabatahtlike kaasamine on oluline osa vabaühenduse tööst. Vabatahtlike abil saab edendada ühenduse võimekust, tõsta tegevuste kvaliteeti ja jõuda seeläbi rohkemate abivajajateni. Kogemusi koostööst erineva päritoluga vabatahtlikega jagab Lõuna-Eestis tegutseva Maarja Küla arendusjuht Huko Laanoja.
Maarja küla on kogukond Lõuna-Eestis, kus elavad intellektipuudega täiskasvanud. Nad ei ole Maarja küla kliendid, vaid elanikud, kes oma elu ise korraldavad. Paremaks toimetulekuks on neile toeks tööpere. Sageli kohtab külas ka vabatahtlikke, kes oma aja ja energiaga kogukonna loomisesse panustavad.
Vabatahtlikena ei löö kaasa üksnes kohalikud ning eesti emakeelega inimesed. Küla tegemistele on õla alla pannud külalised maailma eri otstest – Türgist Brasiiliani. Uussisserändajatest on rohkem rääkima hakatud alles viimastel aastatel, kuid Maarja küla tegevustes on välismaalastest vabatahtlikel olnud oluline osa juba 15 aastat. Vabatahtlike kaasamisel on küla põhimõtteks: maa ja keel pole takistus!
Edukaks koostööks on vabatahtliku enda taustast olulisem organisatsiooni valmisolek ning ettevalmistus. Vabatahtlikud pole lihtsalt tasuta tööjõud. Nende kaasamine nõuab planeerimist ja läbimõeldud tööd. Neile ei saa lihtsalt käega lüüa, et nad midagi teeks, vaid ühing vastutab nende tegevuse ja kaasatuse eest. Vabatahtlikud ei kaasa end ühingu tegevustesse ise, sellesse tuleb panustada aega ja energiat.
Et vabatahtlik saaks aru, millega ja miks ta täpselt toimetab, peab ta võimalikult palju kogema ja nägema. Selleks tuleb välismaalastest vabatahtlikele rääkida Eestist ja siinsest kultuurist, organiseerida võimalusi õppida tundma kohalikku kogukonda ja riiki, sellega suhestuma ja sellesse sulanduma. Maarja külas on vabatahtlike toetamiseks erinevaid viise nagu mentorkoosolekud, vajaduspõhised kohtumised, erinevad üritused, väljasõidud ja ühistegevused.
Iga olukord ja väljakutse on lahendatav, kui inimest toetada ja temaga tegeleda, murekohti aegsasti adresseerida. Vabatahtlikke kaasata sooviv organisatsioon peab oma meeskonda leidma kellegi, kellel jagub aega ja energiat vabatahtlikesse panustada. Uussisserändajate puhul peab see inimene tahtma tutvustada Eesti elu ja olusid, planeerida erinevaid tegevusi ja neid koos vabatahtlikega ellu viia.
Miks peaksid uussisserändajad üldse vabatahtlikeks tulema? See annab võimaluse kujundada kogukonda, kuhu elama asutakse, ning see ühiselt tugevamaks muuta. Vabatahtlikus töös on oluline mentaliteet, kasuks tuleb huvi uute inimestega tuttavaks saada.
Ühenduste juurde tullakse seejuures erinevate ootustega. Mõni tahab selget kava ja varem paika pandud tegevusi. Teine jälle ise algatada ning endale ja kogukonnale tegevusi luua. Organisatsioon peab olema paindlik ja avatud, alustama iga inimesega avatult ja valgelt lehelt. Maarja küla kogemus kinnitab, et niimoodi lähenedes saavad koostööst lõpuks kasu nii ühendus ise kui tema juures tegutsevad vabatahtlikud.
Vabaühenduste Liit ja Eesti Külaliikumine Kodukant on edendamas vabatahtliku tegevust uussisserändajate seas. Tegevusi rahastavad Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
