Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Neljapäeval, 10. aprillil avaldas ERR uudise, kus tuuakse välja, et Euroopa Kontrollikoda heidab Euroopa Liidule ette vabaühenduste rahastamise läbipaistmatust. Analüüsime selle põhjuseid ja lisame Eesti vabaühenduste rahastamise konteksti. Tsitaadid pärinevad ERR-i artiklist.
Visalt kaduma kippuv müüt on, et vabaühendused suplevad rohketes toetustes. Kontrollitud numbrid nii meil kui Euroopa Liidus näitavad aga, et vabaühendusteni jõuab tihtipeale väike või lausa väga väike osa rahastusest. Põhjused on mh järgmised:
1. Järelevalve vabaühenduseks kvalifitseerumise üle on puudulik, tõi Euroopa Kontrollikoda välja. Üheksal või enamal juhul kümnest saavad raha hoopis organisatsioonid, mis ei pruugi olla vabaühendused.
„Ühes näites osutas kontrollikoda suurele uurimisinstituudile, mis liigitati vabaühenduseks, samas kui selle juhtorgan koosnes ainult valitsuse esindajatest.“
“Aastatel 2021–2023 eraldas Euroopa Komisjon programmi Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu teenuse teostajatele 1,36 miljardit eurot – finantsläbipaistvuse süsteemis märgiti, et see summa läheb vabaühenduste rahastamiseks. Kuid ainult 10 protsenti sellest rahast jõudis vabaühendusteni – 90 protsenti kanti edasi muud tüüpi organisatsioonidele.”
2. Suure osa rahast saab (väga) väike arv organisatsioone.
„Enam kui 4400-st toetusi saanud vabaühendusest said 30 ühendust perioodil 2014–2023 rohkem kui 40 protsenti kogu eraldatud rahast ehk 3,3 miljardit eurot.“
See tähendab keskmiselt 110 miljonit eurot ühenduse kohta neist kolmekümnest. Ühe ühenduse kohta! Eesti ühendused said 2022. aastal riigilt või omavalitsustelt KOKKU makseid ligi 290 miljonit eurot (vt ka artiklit).
3. Teavet rahastamise kohta avaldatakse killustatult, mis takistab:
– vabaühenduste rolli mõistmist EU poliitikakujundamises;
– hinnangu andmist, kas rahastusele on ligipääs piisaval hulgal vabaühendustel.
4. Kõik eelnev on aga omakorda võimaldanud rahastust kuritarvitada.
„1. aprillil tunnistas Euroopa Komisjon pärast mõnede parlamendiliikmete tugevat survet, et 5,4 miljardi euro suuruse programmi LIFE (EL-i keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahendi) toetusi on kuritarvitatud lobitöö tegemiseks.“
Selle lause taha on praegu veel raske vaadata, aga et vabaühenduste huvikaitsetööd inglise keeles kiputakse nimetama advocacy’iks, aga siin on kasutatud lobitöö mõistet, tekib tahtmine küsida, kas kuskilt paistavad hoopis ühinguteks koondunud ettevõtjate kõrvad.
Eesti vabaühenduste rahastamisele – nii riigi kui omavalitsuste poolt ühingutele tehtud maksetele – on võimalik pilk peale heita mtyraha portaalis. Uuendame seda aprilli jooksul ka 2023. aasta andmetega. Riiklike toetuste läbipaistvusest, rahastamisjuhendiga kooskõlas olekust ja arengutest strateegilise partnerluse praktikaga seoses anname ülevaate aga suvel valmivas rahastamise variraportis.
