Võrdse palga nädalal on tilliga road meestele palgalõhe jagu kallimad

11.-15. aprillil on võrdse palga nädal. Võrdse palga nädal (inglise keeles EPW – Equal Pay Week) näitab lisatööpäevade arvu, mis naistel tuleks sel aastal teha, et saada meeste eelmise aasta sissetulekutega võrdne palk. Teisisõnu annab Võrdse palga nädal teada, kui palju naistel tuleb rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooskul. Jah, see aeg sai täis alles nüüd, aprilli keskel.

11.-15. aprillil pakutakse söögikohtades üle Eesti tilliga ja tillita sööke kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on 28,3% kallim kui samasugune eine ilma tillita. Sõnamängu ja huumori abil viidatakse sellele, et Eestis on meeste ja naiste palkade vahel lõhe kuni 28,3%. Söögikohad saavad kampaaniaga liituda siin.

“Tilliga ja tillita“ kaudu tahab kampaania korraldaja, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsatsioon (BPW) pöörata tähelepanu järgnevatele kitsaskohtadele: Eestis on naiste-meeste palgalõhe suurim Euroopa Liidus ja pigem kasvab kui kahaneb. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui laste vaesusriski. Palk ei mõjuta üksnes elukvaliteeti praegu, vaid on määravaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus.

Palgalõhet aitab lõppkokkuvõttes vähendada ka see, et naised saavad olukorrast teadlikuks, muutuvad seeläbi julgemaks ja oskavad end tööjõuturul väärtustada.

BPW eesmärk on töötada selle nimel, et see kahjulik ja tulevikku mõjutav sissetuleku vahe väheneks. Seetõttu on väga tähtis seda infot kõikjal esile tuua, tõstatada ja avalikustada probleemi olemus ning anda oma panus tõstmaks ühiskonna teadlikkust selles küsimuses.

Mida selleks teha?
Üks võimalus on Võrdse palga nädalaks välja arvutada, mitu tööpäeva peavad naised meie maal rohkem töötama, et meestega võrdset palka välja teenida. Selleks:

• Korrutame aasta nädalate arvu 52 x 5 tööpäevaga nädalas = 260 tööpäeva aastas
• Korrutame 260 x palgavahe protsendiga (Eestis 28,3%). Tulemuseks saad, mitu tööpäeva peavad naised aastas rohkem töötama. Nende lisapäevade viimane nädal võib olla näiteks Võrdse palga nädala tähistamise nädalaks

Võrdsel palga nädalal võib teha midagi järgnevast:

• Kandke punaseid kotte väljendamaks majanduslikku diskrimineerimist
• Organiseerige avalikes kohtades infojagamise letid, postid, stendid vm eesmärgiga tähelepanu tõmmata ja inimestega vestelda
• Paluge kohalikel kohvikutel ja restoranidel välja pakkuda „Unhappy hour“ lõunaajal või peale tööd palgavahe protsendi võrra odavamaid sööke, jooke
• Organiseerige mõni üritus, levitage infot suhtevõrgustikes
• Pakkuge kohalike poodnikele kaunistada oma vaateaknad punaste kotikestega
• Korraldage foorumeid ja debatte antud teema käsitlemiseks
• Korraldage koolitusi palgaläbirääkimiste edukamaks õnnestumiseks

Statistikat allpool, loe rohkem siit.

Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2014. aastal palgalõhe Eestis 28,3%, mis on Euroopa Liidu suurim. Eesti Tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.

Võrdväärse töö eest on õigus saada võrdset palka sõltumata sellest, kas töö tegija on naine või mees. Seda elementaarset inimõiguse printsiipi toetab Soolise võrdõiguslikkuse
monitooringu (2009) kohaselt 92% Eesti elanikest.

Sooline palgalõhe on kompleksne nähtus ja väljendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mis on mõjutatud paljudest erinevatest ja üksteisega seotud aspektidest. Seetõttu ei ole palgalõhe vähendamiseks olemas ühte meedet, vaid tarvis on kasutusele võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel (nii üksikisiku, organisatsioonide kui ka riigi tasandil). Samuti peab palgalõhe vähendamisele suunatud tegevus olema järjepidev ja pikaajaline. Kolm valdkonda, millele võiks meetmete rakendamisel enam tähelepanu pöörata, on avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine ning palgaandmete ajakohane ja põhjalik kogumine.*

Mõned põhjused ebavõrdse palga saamisel ning vahe süvenemisel on:

• Nn naistetöid ei väärtustata
• Aladel, kus töötab rohkem naisi, on palgad väikesemad
• Naiste seas on levinum osalise ajaga töötamine, tähtajaline või ajutine töö, mille tunnitasu on väiksem
• Naistel on karjääri jooksul rohkem pause (näit. emapuhkus)
• Naised teenivad vähem, sest rohkem mehi töötab tasuvamatel (kõrgemapalgalistel) ametikohtadel ja tasuvamatel aladel
• Naisi piduradavad „klaaslaed“ – nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu mehed teevad, kuigi neil on sama kvalifikatsioon ja kogemused
• Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks

*Allikas:
Uuring ”Sooline palgalõhe Eestis”, mis valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ESFi programmi „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” raames. Uuring hõlmas nelja etappi: „Soolise palgalõhe teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade”, ”Sooline palgalõhe Eestis: Empiiriline analüüs”, ”Sooline palgalõhe organisatsioonis: juhtumiuuringud“ ja „Sooline palgalõhe Eestis: Poliitikameetmete analüüs“. Uuringu erinevate etappide raportitega on võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee

Eurostati palgalõhe statistikat vaata siit.

Dr. Catherine Hakim Selgitame meeste ja naiste palgalõhet. Tutvu lähemalt siin.

• EMSLi liige
• Raha
• Uudis