Vabaühenduste arenguprogramm 2012-2014

EMSLi arenguprogrammis said seekord 2,5 aasta jooksul nõustamist ja tuge 25 eesti- ja 5 venekeelset ühendust. Programmiga soovisime, et väljavalitud avalikes huvides tegutsevate kodanikuühenduse tegutsemissuutlikkus ja oma arenguga süsteemne tegutsemine on tasemel, mis suurendab nende tulemuslikkust ja mõju ühiskonnas. Leidsime lahendused ühenduste arenguvajadustega tegelemiseks, sh partnerid; organisatsioonid said teadmisi ja oskusi, kuidas ise oma organisatsiooni arengut ja arenguvajadusi hinnata. Kõrvalseisja pilk aitas osalejatel oma plaane ja tegemisi kriitiliselt hinnata ning julgustas ette võtma muutusi. 

Mis tehti?

• Hindasime osalejate arenguvajadusi, mille põhjal koostasime igaühele analüüsimemo koos soovitustega, mida enda arendamiseks teha.
• Kõik osalejad tegid endale memo ja soovituste põhjal plaani, milliste arenguvajadustega mis järjekorras ja milliste vahenditega (aeg, inimesed) nad tegelema hakkavad. 90% osalejatest tegelesid korralikult oma tegevusplaani täitmisega (30-st 27).
• Osalejad said personaalset nõustamist ja järelevalvet oma arendustegevuste üle. Aitasime igal osalejal lahendada vähemalt ühe arenguvajaduse.
• Tegime ühiste vajaduste lahendamiseks ja õppimiseks seminare ja kokkusaamisi.
• 5 venekeelset ühendust said nõu ja abi oma arenguvajadustega tegelemiseks: oluline oli, et nad töötasid kahes keeles, said partnereid, suhtlesid eestikeelsete ühendustega. Tagasiside näitas, et nad oli rahul nii programmiga kui ka enda osalemisega – kõik tegelesid esmakordselt oma organisatsiooni, mitte ainult projektide arendamisega.
• 16 ühendust sai abi 19 partnerilt.
• Partnerite ja koolitajate teadlikkus ning valmisolek koostööks kodanikuühendustega on hea, nad on saanud kogemuse vabatahtlikkuse korras nõustada ja toetada organisatsioone.
• Tugevnes ühendustevaheline koostöövalmidus ja -suutlikkus; nad said infot teistes organisatsioonides kasutatavatest tegevustest ja uusi ideid, mida ise rakendada ning jagasid oma kogemusi teiste programmis osalejatega ja koolitajatega.
• Osalejad said motivatsiooni ka tulevikus oma organisatsiooni arenguga tegeleda. Mitmed on esitanud või esitavad taotlused KÜSKi erinevatesse taotlusvoorudesse.
• Paranenud ühenduste juhtimiskvaliteet, mida näitas ka tagasiside.
• Lõpphindamisel ütles 90% vastanutest, et nad on programmiga väga rahul ja see on vastanud nende ootustele.
• KÜSKi toel koostati käsiraamat organisatsiooni arendamisest (kirjutas Kristina Mänd), kus on kirjas EMSLi arenguprogrammis osalejate näited ja õppetunnid.

Kes osalesid?

• Domus Dorpatensis
• Eesti Lasterikaste Perede Liit
• Eesti LGBT Ühing
• Eesti Loomakaitse Selts
• Eesti Vabaharidusliit
• Eesti Ökokogukondade Ühendus
• ETNA (MTÜ Ettevõtlikud Naised Eestimaal)
• Hiirekese Mängutuba
• Inimõiguste Keskus
• Keskkonnaõiguse Keskus
• Kinobuss
• Korruptsioonivaba Eesti
• Lapsepõlve Akadeemia
• Liikumine Kodukant
• Mondo
• MTÜ Gagarin
MTÜ Kontakt
• MTÜ MOST
• MTÜ Nukufilmi Lastestuudio
• MTÜ Vitatiim
• Noorteühing Avatud Vabariik
• Perede ja Laste Nõuandekeskus
• Pärnu Naiste Varjupaik
• SA Väärtustades Elu
Serve the City
• Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI
• Tartu Erahariduse Edendamise Selts
• Tegusad Eesti Noored
• Varjupaikade MTÜ
• Ühendus Loov Nõmme

Kas kõigil läks hästi?

30-st osalejast 27 (90%) tegid läbi märkimisväärse arengu, nt muutsid oma struktuuri, panid kirja oma strateegia ja tegevuskavad, panid paika indikaatorid oma tulemuste mõõtmiseks, tegid organisatsiooni eelarved ja rahavoogude plaanid, mõtlesid läbi oma sõnumid ja kommunikatsioonikanalid, tegelesid oma juhatuse arendamisega, jms. Kolmel see ei õnnestunud, põhjuseks liidrite vahetused.

Iga ühendus pidi olema valmis programmi jooksul ise endaga tööd tegema ja kokku lepitud arendustegevusi ellu viima: EMSL ja partnerid aitasid, kuidas oskasid, kuid ei teinud midagi ühenduse eest ära.

Kes tegid?

• Alari Rammo, EMSL (struktuuri muutmine ja aastaraamatu kujundamine)
• Ants Sild, BCS Infra AS juhataja (strateegia koolitaja);
• Ene Rammo, Kaubandus-Tööstuskoda (finantsjuhtimine)
• Daniel Vaarik (kommunikatsioon)
• Krista Mulenok, Eesti NATO Ühing (finantsjuhtimine)
• Inge Suder, Eesti Post (kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine)
• Kristi Liiva, JLP (kommunikatsiooni nõustamine)
• Liina Vahtras, Nortal (kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine)
• Jana Tamm, Baltic Corporate Training (arenguvestluste elluviimine)
• Katerina Danilova (eesmärkide seadmine ja tegevuste loogilisus)
• Maiko Kesküla, Järvamaa MAK (struktuuri muutmine)
• Kristjan Otsmann, Selge Pilt OÜ (strateegia)
• Marianna Drozdova, Selge Pilt OÜ (aja planeerimine)
• Agu Uudelepp, Claro OÜ (kriisikommunikatsioon)
• Aune Lillemets, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik (teenuste hinnastamine)
• Jaan Aps, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik (mõju hindamine)
• Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoda (töö liikmetega)
• Ellen Tohvri, Eesti Finantsteenuste Agentuur
• Marre Karu, Poliitikauuringute Keskus Praxis (uuringu lähteülesande koostamine)
• Urmo Kübar, EMSL (töö liikmetega; töötajate hoidmine)
• Riina Varts (inimeste arendamine)
• Agne Tamm, Heategu
• Mari Öö Sarv, EMSL (infolehe koostamine)

Millised on siis ühenduste peamised arenguvajadused?

Neljale olulisemale tegime seminarid; osaga tegelesid ühendused ise meie nõustamisel, osale leidsime partnerid ning osa on seni lahendamisel.

• Mõju hindamine, sh poliitikakujundamises, oli EMSLi arenguprogrammi üks peamisi arenguvajadusi ja teemasid. Tegime mõju hindamisest 5 seminari, milles osalesid peaaegu kõik programmis osalevad ühendused.
• 7 osalejat seadsid programmi jooksul huvikaitsega seotud vajaduste lahendamise üheks strateegiliseks eesmärgiks. 2 osalejat tegid endale huvikaitse plaani.
• Kõikide eestikeelsete osalejatega arutasime põhjalikult poliitikakujundamise põhimõtteid. Korraldasime 3 vajalikku seminari: liikmete kaasamine, kommunikatsioon ja eestkoste korraldamine.
• Finantsplaneerimine, eelarved ja uued rahalised allikad olid peaaegu kõikide osalejate arenguvajadus. Lõpphindamine näitab, et 30-st 15 said oma finantsasjad kontrolli alla ja 10 raporteerisid, et nad võtsid kasutusele uued sissetulekuallikad, sh annetamisest saadav sissetulek, teenuse kujundamine ja müük, liikmemaksude kogumine tulude teenimine sotsiaalse ettevõtluse mudeli kaudu. Korraldasime kaks temaatilist seminari: finantsplaneerimine ja teenuste hinna väljaarvutamine.
• Venekeelse osalejatele tegime seminaari Strateegiliste eesmärkide sõnastamine. Arutasime põhjalikud strateegiliste sõnumite sõnastamist, mida on vaja organisatsioonile, mitte välistarbijale; arenguga tegelemiseks vajaliku süsteemse töö korraldamist.  
• 7 osalejat kasutasid esmakordselt vabatahtlikke, sh professionaalseid vabatahtlikke oma arenguvajaduste lahendamiseks.
• Arenguprogramm lähtus hea valitsemise põhimõtetest ja seda teemat analüüsisime ka osalejatega, sest nõukogu ja juhatuste töö läbipaistvus ja efektiivsus oli samuti suur arenguvajadus, millega mitmed osalejad tegelesid.

Venekeelsed osalejad hindasid kõrgelt võimalust osaleda emakeelses programmis. Nendel osalejatel, kelle eesti keele oskus on passiivne, oli raskusi keerulistest eestikeelsetest teemadest arusaamisega. Ilma vene keelde tõlkimiseta oleks see olnud võimatu.

Lõpphindamine näitas, et kuigi kõikide vajaduste lahendamiseni ei jõutud, andsid 30 inimest kokku hinde 3,56 (1 – ei saanud; 5 – jah, saime vajadused rahuldatud) väitele, et nad said arenguprogrammi tulemusel piisavalt oma praegused arenguvajadused rahuldatud. Leiame, et see on väga hea tulemus. Lõpumemos andsime igale osalejale konkreetsed soovitused, milliste arenguvajadustega ja kuidas edasi töötada.

Mis edasi?

Täpselt samal kujul arenguprogrammi jätkamine ei ole otstarbekas. Esiteks ei ole kahjuks palju organisatsioone, kes oleksid valmis oma arenguga tegelema nii pikalt ja põhjalikult. Teiseks on korraga mitmekümne osalejaga tegelemine raske.

Küll aga jätkab EMSL venekeelsete ühenduste arenguprogrammiga ja oleme soovitanud tegeleda ühenduste juhtidele suunatud arenguprogrammiga. 

Eraldi tähelepanu soovitame pöörata mõju hindamise temaatikale. Mõju temaatika on ühenduste juhtide jaoks väga pingutav. Põhjus: "mõju" (teiste sõnadega: avalikes huvides tegutseva organisatsiooni olemasolu mõte) on üks nendest vaatenurkadest organisatsiooni arendamisele, mis nõuab sihtrühma vajaduste, strateegiliste eesmärkide, koostöösuhete sihtide, töötulemuste jälgimise ja muude taoliste teemade terviklikku läbimõtlemist. 

Koos mõju hindamise asjatundja Jaan Apsiga leiame, et ühendustel on tarvis standardseid mõju eesmärgistamise, hindamise ja kommunikatsiooni töövahendeid, mida vajadusel enda jaoks kohandada, mille abil koos nõustajatega töötada ja mida täidetud kujul teiste ühendustega jagada ning võrrelda. Kuna praktika on näidanud, et mõju hindamise "paika saamise" jaoks jäävad poolepäevased töötoad gruppides liiga lühikeseks, igale organisatsioonile eraldi "rätsepaülikonna" välja töötamine on aga liialt ressursimahukas, siis on tarvis standardseid algmaterjale, mille olemasolu aitaks oluliselt lühendada nii koolitus- kui nõustamisprotsesse (sh tulevaste arenguprogrammide raames).

 

Kes rahastas?

Programmi esimest etappi (2012-2013) toetas Siseministeerium regionaalministri haldusalast ja teist etappi (2013-2014) toetas EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Lisaks panustasid vabatahtlikena 15 partnerit, kes andsid kokku 70-80 tundi oma professionaalset aega.