artikkel

Jakob Rosin: Raha eest ei saa seda, mida annab vabatahtlik töö

laine
Jakob Rosin 2. juuni 2016
Foto: erakogu
Nägemispuudega Jakob Rosin kirjutab, miks ja kuidas ta hea kodaniku väärtusi elab: kui teha ainult neid asju, mille eest saab raha, ei saa mitte kunagi säärast mõistmist ja märkamist, samuti on siis palju piiratum kogemuste ja tutvuste hulk.

Kuus aastat tagasi kutsuti mind osalema projektis Pane Oma Meeled Proovile, mis tutvustab üle eesti erivajadustega inimeste elu ja võimalusi toimetulekuks läbi erinevate interaktiivsete tegevuste. Projekt oli vabatahtlik ja tol ajal, ega ka praegu, ei oskaks ma eeldada, et selle eest raha peaksin küsima. Ma tean oma tegevuse tagajärgi ning loodan sellega saavutada rohkem, kui raha mulle eales anda saaks. Kui ma näitan kellelegi, kuidas kasutan tahvelarvutit võinutitelefoni selleks, et  piimapakilt säilivustähtaega lugeda või selgitan, et bussi numbri teada saamiseks on tõepoolest ainuke võimalus teiste inimeste käest küsida, loodan vargsi, et inimesed mõistavad ja avavad silmad, et märgata enda ümber neid, kes tavalisest ehk rohkem abi vajavad. Ja säärast mõistmist ja märkamist ei saa sa mitte kuidagi raha eest endale osta.

Teine põhjus, miks mulle meeldib teha rohkem kui ma saan on võimalus kohtuda uute inimestega. 2015 aasta suvel astusin Arvamusfestivali korraldusmeeskonna ridadesse ning olen siin tänini, aidates korraldada Eesti suurimat festivali, kus hinnatakse inimeste mõtteid, ideid ja kuulamisoskust. Nende festivaliaastate jooksul olen kohtunud mitmete ülivahvate inimestega oma erialalt ning teistest valdkondadest, kellega koos ka tulevikus töötada. Ma teen seda selle pärast, et mulle see meeldib, mitte selle pärast, et iga kuu minu kontole saabuv summa aitab mind elus edasi. Täpselt samamoodi aitab mind elus edasi see vabatahtlik töö – need kogemused, tutvused, kontaktid ning enesekindlus, mis seda tehes koguneb, on hindamatud.

Loe ka teiste lugusid ja saada enda oma: heakodanik.ee/minulugu