Õiglane kaubandus Soomes – eetilise tarbimise saadik saab olla igaüks
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Arengukoostöö, maailmahariduse ja humanitaarabiga tegeleva Mondo sünnipäeva puhul Tallinna külastanud Fair Trade Finlandi juht Janne Sivonen rääkis Mari Roonemaale, kuidas Soome lahe põhjakaldal õiglase kaubanduse põhimõtteid kaitstakse ja levitatakse.
Kui hästi õiglase kaubanduse liikumine Soomes tuntud on?
Meie suur eesmärk on tõestada kogu ühiskonnale, et nii vastutustundlik kauplemine kui ka tarbimine on ka kõige suuremas plaanis võimalikud. Oleme kogu aeg oma tegevust kavandades ja ellu viies püüdnud mõelda võimalikult terviklikult. See tähendab, et seome kitsamalt õiglase kaubanduse märgisega seotud küsimused (ingl fair trade) eetilise kauplemisega laiemalt (ingl trade justice). Võin uhkusega öelda, et Soomes oleme tegelikult päris hästi tuntud ‒ ükski ettevõte ei tohiks öelda, et nad pole meist midagi kuulnud.
Kas laialdane tuntus tähendab, et teid on ka hästi vastu võetud?
Kui aus olla, siis mulle tundub, et Soome ühiskond on selles plaanis justkui lõhenemas: ühel pool veelahet asuvad eetikat ning solidaarsust väärtustavad, teisel pool arengukoostöö suhtes kriitiliselt meelestatud inimesed. Seal on muidugi selline huvitav moment seoses õiglase kaubandusega, et osale kriitikutele õiglase kaubanduse liikumine sümpatiseerib, kuna eduka elluviimise puhul annab see inimestele võimaluse oma kodumaale jääda ja mitte näiteks Soome sisse rännata.
Milline organisatsioon on Fair Trade Finland, mis iga päev õiglase kaubanduse edendamisega tegeleb?
Meie sisuline ülesanne on tegeleda paralleelselt kahe suunaga: esimene on inimeste üldise teadlikkuse tõstmine ja seeläbi nende tarbimiskäitumise muutmine; teiseks on poliitiline lobitöö ja eeskätt vajalikele seadusemuudatustele keskenduv huvikaitsetöö. Kokku on meil tööl kümmekond inimest ja see ei ole väga suur inimressurss, seega peame alati läbi mõtlema, milleks meil suutlikkust jätkub.
Kumb neist kahest tegevussuunast on edukamaks osutunud?
Praeguse seisuga on teadlikkuse tõstmine kindlasti olnud edukam pool, sest tegevused on konkreetsed ja nende mõju paremini märgata. Meil on küll väike, aga see-eest loov tegevmeeskond, kelle strateegiaks on olnud anda võimalikult palju nn tööriistu kätte tavalisele inimesele, kes saaks meie sõnumit oma võrgustike kaudu paremini massides levitada. Üheks heaks näiteks on iga aasta mai- ja oktoobrikuus toimuv sari nimega “Õiglase kaubanduse kohvipausid” (inglise keeles Fair Trade Coffee Breaks). Meie roll oli luua kontseptsioon ning kõik toetavad materjalid. Olgu öeldud, et me ei reklaami konkreetseid produkte, vaid tutvustame ikkagi eeskätt põhimõtteid.
Too mõned head näited teie edukatest ettevõtmistest.
Õiglase kaubanduse kohvipausidega liituvad sajad ettevõtted üle Soome, mis omakorda tähendab tuhandeid inimesi. Kindlal päeval ja kellaajal korraldab ettevõte või organisatsioon kohvipausi, kus pakub õiglase kaubanduse tooteid. Sellele eelneb sageli mõni koolitus või seminar ja see pakub väga hea võimaluse mõni seotud sündmus korraldada. Liituvad väga erineva profiiliga firmad: ametiasutused, hotellid, ülikoolid. Sarnase kohvipausi võib põhimõtteliselt korraldada ka iga asjast huvitatud eraisik oma kodus.
Me ei loenda mitte osalejaid, vaid peame arvestust kauba hulga järgi – näiteks müüsime viimati 200 000 tassi õiglase kaubanduse kohvi.
Ja poliitiline lobitöö?
See on meie organisatsioonile tegelikult alles uus asi. Huvikaitsetegevuste keeruline koorem on kanda ühel inimesel, kes on tööl olnud alates tänavu veebruarist. Seega alles nüüd, 2017. aastal oleme asunud seda teemat prioriseerima. Vaja oleks rohkem individuaalseid kontakte poliitikutega, aga seal on veel lisaküsimus: kas on mõttekam suhelda otse või siis institutsioonidega? Valitsus on võtnud küll seisukohti, sest näiteks arengukoostööalastes dokumentides on sisse kirjutatud ka õiglase kaubanduse arendamise vajadus. Loomulikult ei piisa aga töövõitudest ainult retoorilisel tasandil.
Lisaks on meil ka Brüsselis väike kontor, kus monitoorime poliitikakujundamist Euroopa Liidu tasemel, suhtleme regulaarselt Soome saadikutega Euroopa Parlamendis ja kõrgete ametnikega. Sealtkaudu saame osaliselt teada, millal on hea aeg Soome valitsusega suhelda.
Üritame olla nii efektiivsed kui võimalik. Me ei ole siiski päris üksi, vaid kuulume ka Soome vabaühenduste liitu. Sealtkaudu on olulisem teema tegelemine kliimamuutustega – miski, mille toob esile iga farmer, olgu siis Keenias või Hondurases. Olen ise kahjuks pidanud nägema kohviistandusi, mis kaotavad juba praegu kliimamuutuste tõttu mõnel aastal 100% saagist.
Siit ka loogiline küsimus: kas teete tihedat koostööd ka keskkonnaorganisatsioonidega?
Soome keskkonnaorganisatsioonid on üldiselt päris tugevad. Meie tegevuse fookus on küll mujal, aga saame neile väga kasulikud olla, kuna teame, mida farmerid eri riikides kõige rohkem vajavad. Meil on palju otsekontakte ja see on meie tugevus. Nii et oleme seeläbi otseselt seotud keskkonna- ja kaubanduspoliitika kujundamisega ning meid usaldatakse. Rahalise toetuse saame kanaliseerida otse tootjate heaks.
Kuidas on tarbijakäitumine Soomes viimasel kümnendil muutunud?
Eetilise ja õiglase kaubanduse puhul on märgata samad tendentsid, mis mujalgi. Tarbijakäitumise muutust iseloomustab kõige paremini fragmenteerumine, ka individuaalse ostja puhul. See tähendab, et on tooteid, mille puhul on teavitus olnud piisav ja mille puhul eetilisi põhimõtteid peetakse oluliseks, näiteks šokolaad, kohv, banaanid. Seesama inimene aga võib silmagi pilgutamata osta mobiiltelefoni, mille valmistamisel on rikutud nii inimõigusi – näiteks lapstööjõudu kasutades – kui ka õiglase kaubanduse põhimõtteid. Sageli edukate ja teadlike inimeste eelistatud iPhone’id on selles nimekirjas kahjuks üsna tagapool. Toodete päritolu teadvustamine on turunduslikus mõttes seotud nende identiteediloomega ja seal on eri tootegruppides veel palju arenguruumi.
Soomes antavat haridust ja haridussüsteemi tuuakse maailmas pidevalt eeskujuks. Kuivõrd teadlikud on Soome noored eetilisest ja õiglasest kaubandusest?
Soome riiklikes õppekavades on sees nii vastutustundlik tarbimine kui ka keskkonnakaitse.
Lisaks on Fair Trade Finlandil koolidele ja ülikoolidele suunatud programm. Esimene õiglase kaubanduse ülikool Soomes on Tampere Ülikool, mis sai selle tiitli 2009. aastal, olles enne juba kümme aastat õiglase kaubanduse tooteid kasutanud ja promonud nii vastuvõttudel kui ka ülikooli enda kohvikutes. Meie organisatsiooni ülesanne on välja töötada reklaami- ja kampaaniamaterjalid, konkreetseid tegevusi ja üritusi aga viivad ellu üliõpilased-õpilased. Meenub näiteks üks hiljutine flashmob, kus meie poolt olid õiglase kaubanduse banaanikostüümid.
Alushariduses toimub laste suunamine lasteaiaõpetajate ja nende koolituste kaudu. Ka on mitme erakonna noorteorganisatsioonid Fair Trade Soome liikmed ja seegi on omamoodi õppimise koht.
Millised on teie järgmised eesmärgid?
Imetlen näiteks Walesi, kes on suutnud vastata kõrgetele standarditele ja sai juba 2008. aastal maailma esimeseks “õiglase kaubanduse rahvaks” (inglise keeles fair trade nation). Šotimaa näitas järgmisena eeskuju. Ka Rootsi on sinnapoole suundumas, õiglase kaubanduse linna tiitli on seal saanud juba 70 omavalitsuse ringis. Soomes on õiglase kaubanduse linnasid vähem, ligi 15. Suurematest linnadest ei ole veel näiteks ainult Oulu nii kaugele jõudnud. Aga eesmärkide seadmisel tuleb juhinduda parimatest näidetest ja proovida ise veel paremini!
FAKTE:
- Esimesed sertifitseeritud õiglase kaubanduse tooted tulid Soome supermarketites müügile aastal 1999. Tänaseks on nimistus enam kui 1000 toodet.
- 2014. aastast alates on Fairtrade Finland juhtinud erinevaid arengukoostööprogramme. Esimesed neid toimusid Kesk-Ameerikas, kus kohvikasvatajatest farmeritel aidati võidelda kliimamuutuste tõttu tekkinud probleemidega.
- Iga päev kasutatakse õiglase kaubanduse tooteid umbes 600 töökohas ja 100 koguduses.
- 2016. aastal ostsid soomlased õiglase kaubanduse tooteid 189,9 miljoni euro eest, mida on 9,5% rohkem kui eelnenud aastal.
- Fairtrade Finlandi aastaeelarve on 1,7 miljonit eurot, kontoris töötab kümme inimest.
- Organisatsiooni rahastus tuleb litsentsitasudest, Soome välisministeeriumilt ning Euroopa Liidult.
