Kui kestlikult meil läheb? Eesmärk number 7. Taskukohane ja puhas energia
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid aastaks 2030 päriselt täidetud saada võiks. Uue ajastu energiast kirjutas Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast.
Muutused Eesti energiamajanduses on ühelt poolt suur väljakutse, teisalt aga oluline võimalus. Taastuvenergia osakaal ulatus Eestis 2016. aastal energia lõpptarbimises Eurostati andmetel 28,81%-ni, sealhulgas soojussektoris 51,2%, elektrisektoris 15,5%-ni ning transpordisektoris 0,4%-ni. Eesti mahajäämus taastuvenergia sektori arendamisel ongi suur just elektri- ja transpordisektoris.
Meie suhtelist mahajäämust elektritootmises kinnitab ka hiljutine OECD raport “Keskkonnatoime ülevaated. Eesti“ mis leidis, et Eesti taastuvenergiaallikates toodetava elektri näitajad on ühed OECD madalamad.
Transpordisektoris oli Eesti taastuvenergia kasutamise näitaja kõigest 0,4%, mis jääb kaugele maha Euroopa 2020. aastaks seatud 10% eesmärgist. Alternatiivkütuste infrastruktuur on hiljutise Euroopa Komisjoni liikmesriikidepõhise hinnangu kohaselt Eestis puudulikult arendatud ning kavandatavad meetmed ebamäärased.
Eestile võiks taastuvenergiale panustamine senisest suuremas mahus olla suur võimalus. Taastuvenergia Koja ning mitme erialaseltsi ja teadlaste koostöös valminud kava leiab, et aastaks 2030 oleks taastuvenergiale üleminek tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas, lubaks Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ja ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.
Eestis on suurepärane tuuleenergia ressurss, eriti avamerel, mille arendamine võimaldaks tagada suurema osa Eesti energiavajadusest. Samuti on arvestatav biomassi potentsiaal. Elektrienergia suuremahuliseks salvestamiseks sobivad hüdroakumulatsiooni pumpjaamad, mida on praegu arenduses mitu. Soojusmajanduses põhineks energiatootmine valdavalt biomassil ning soojuspumpadel. Taastuvenergiale üleminek transpordisektoris võiks olla kulutõhusalt saavutatav aastaks 2050.
Taastuvenergiale üleminek toob kaasa olulised positiivsed sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnaalased mõjud. Aastatel 2018–2030 kasvataks plaani elluviimine riigi SKP-d keskmiselt 2,2 % aastas. Kodumajapidamiste ostujõud kasvab visiooni kohaselt 368 miljoni euro võrra aastas ja valitsussektori netotulud 139 miljoni euro võrra aastas. Impordiksime ligi 600 miljoni euro eest aastas vähem fossiilkütuseid.
Taastuvenergia osakaalu kiiremaks kasvuks oleks vaja riigi ja erasektori partnerlust, julgeid eesmärke ja selgeid meetmeid. Üleminekut oleks võimalik rahastada kohalikku tarbijat koormamata erakapitalist ja riigi CO₂ oksjonituludest ning EL-i taastuvenergia koostöömehhanismidest. Ent nende meetmete rakendamine vajab riigi tahet ja eestvedamist. Riigi ning ettevõtjate partnerlus on vajalik ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega anda tõuge vast tärganud kodumaisele rohetehnoloogia arendusele.
Vabaühendused saaksid häälekamalt nõuda muutusi, erakondadeülest energia- ja kliimalepet, mis seab sihiks taastuvenergiale ülemineku analoogselt Rootsi või Taaniga. Teravamalt tuleks esile tõsta eeliseid, mida antakse põlevkivist energiatootmisele ja mille kahjud kogu ühiskond kaudselt kannab. Tõdes ju ka vähem kui aasta eest OECD avaldatud Eesti keskkonnatoime aruanne, et põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti suurim majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi.
