Vabakond ja ettevõtlusorganisatsioonid kutsuvad üles rahvastikukriisi tõsiselt võtma
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Allakirjutanud organisatsioonide arvates on Riigikogu rahvastikukriisi töörühmas valminud rahvastikupoliitika dokumendi näol tegemist tuumaka alusega, aga sellega plussmärgiga tagasiside ka piirdub. Tänases seisus on rahvastikupoliitika alustel oht jääda paraaddokumendiks, mis hakkab riiulil tolmu koguma nagu kümned strateegiadokumendid enne seda.
Eelmisel esmaspäeval, 14. mail tutvustas Riigikogu rahvastikukriisi töörühm vastvalminud rahvastikupoliitika põhialuste dokumenti. Peame kahanevat ja vananevat rahvastikku Eesti ühiskonna elujõulisuse ja konkurentsivõime seisukohast suurimaks ohuks ning leiame, et pikaajalise rahvastikupoliitika aluste loomine on hädavajalik. Samas juhime tähelepanu, et sellest üksi ei piisa. Rahvastikupoliitika üldsõnaline dokument ei tohi saada poliitikutele mugavaks võimaluseks venitada konkreetsete eesmärkide ja sisuliste tegevuskavade väljatöötamisega ning ähmastada küsimusi, mis vajavad lahendamist täna ja kohe.
Erakondadeülest kokkulepet pole
Rahvastikupoliitika küsimuses ei eksisteeri täna ühtset ja arusaadavat poliitilist sihti. Siiani on tervikliku strateegia asemel domineerinud maailmavaatelised üksiklahendused ning mõtestatud juhtimise asemel on teema laiali pillutatud eri ministeeriumide vahel.
On positiivne, et poliitika aluste väljatöötamises osalenud teadlaste ja ekspertide sisulise panusega loodi tuumakas platvorm, aga sellega plussmärgiga tagasiside ka piirdub. Ehkki dokumendi osas loodeti leida konsensust ja erakonnaülest kokkulepet, näitas 15. mail Rahvusringhäälingu eetris olnud arutelusaade Foorum, et ühisosast on poliitikud endiselt kaugel. Lõppev nädal kinnitas, et vaatamata headele kavatsustele ei kindlusta dokumendi valmiskirjutamine ja isegi fraktsioonides kooskõlastamine suurt midagi. Eriti valimiste-eelsel aastal.
Tänases seisus on rahvastikupoliitika alustel oht jääda paraaddokumendiks, mis hakkab riiulil tolmu koguma ning see tähendaks järjekordselt raisatud teadlaste, spetsialistide ja ekspertide väärtuslikku aega. Sel teemal on pettumusi ja luhtunud lootusi kogunenud juba kriitiline hulk – olgu see siis siseministeeriumis koos käinud sisserände töörühma, Raasukese majandusarengu komisjoni või paljude teiste viimaste aastate algatuste juures, mis on kuritarvitanud erialainimeste panust.
Kuidas edasi?
Oleme seisukohal, et rahvastikupoliitika aluseid tuleb võtta kui platvormi, millelt peab kindlasti juba enne järgmisi Riigikogu valimisi edasi liikuma. Meie ettepanekud antud kontekstis on järgmised:
Esiteks – rahvastikupoliitika alusdokument tuleb riigi kestmise seisukohast seada ülimuslikuks ja kõik muud riiklikud strateegiad peavad sellest lähtuma.
Teiseks – rahvastikupoliitika erinevad valdkonnad ja tegevussuunad on vaja seada tähtsuse järjekorda. Vastasel juhul ei teki fookust ja ükski suund liikuma ei hakka. Ideaalis võiks tähtsuse järjekorda seadmine toimuda juba dokumendi arutamisel Riigikogus. Samuti tuleks seda teha hilisemates, ministeeriumites valmivates, valdkondlikes arengukavades.
Kolmandaks – rahvastikupoliitika aluste vastuvõtmise järel on kohe vaja hakata välja töötama vastavaid valdkonnapoliitikaid ja tegevuskavasid.
Neljandaks – reaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb määrata riiklik vastutaja, kellel on volitused teema ministeeriumide üleseks juhtimiseks ja piisavad rahalised vahendid tulemuslikuks tööks.
Viiendaks – ootame erakondadelt oma maailmavaatest lähtuvaid konkreetseid ja mõõdetavaid ettepanekuid, mida ja kuidas võetakse ette Eesti rahvastiku hääbumise probleemi lahendamiseks. Loodame, et vastus küsimusele on fookuses kõikide erakondade 2019. aasta valimisprogrammides.
Kokkuvõte ja üleskutse
Allakirjutanud organisatsioonid on koostöös teadlaste, kodanikuaktivistide ja ettevõtetega viimased 18 kuud nii koos kui ka eraldi tegelenud rahvastiku vähenemisest tulenevate pikaajaliste probleemide väljatoomise, ühiskonnale teadvustamise ja otsustajate ette viimisega. Demograafiliste trendide muutmiseks ja kahanevast rahvastikust tulenevate probleemidega toimetulemiseks ei ole olemas lihtsaid ega kiireid lahendusi. Tarvis läheb päevapoliitikast kõrgemal seisvat riigimehelikku suhtumist, avalikku laiapõhjalist arutelu ja kokkulepet, millist riiki, keelt, kultuuri ja elukeskkonda me oma lastele ja lastelastele jätta soovime.
11. augustil oleme Paide Arvamusfestivalil inimvara töötoas arutamas ja ühisloomes väljatöötamas ettepanekuid rahvastiku probleemide lahendamiseks. Meie tänastest valikutest sõltub, kas kestame või kustume. Kutsume üles kõiki Eesti kestma jäämisest hoolivaid kogukondade, vabaühenduste, omavalitsuste ja riigi esindajaid osalema ja ühisosa otsima!
Avatud Eesti Fond
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Koostöö Kogu
Eesti Tööandjate Keskliit
Teenusmajanduse Koda
Vabaühenduste Liit
Meediapäringud:
Mari Roonemaa
Avatud Eesti Fondi kommunikatsioonijuht
56454598
