Lühike vastus on Keskerakond, ent seis on üsna tasavägine. Üksnes EKRE-l pole kodanikuühiskonna toetuseks ühtki lubadust.
Vabaühendused esitasid seekordsete valimiste eel neliteist soovi, millest enamikule leiab lubadused ka erakondade programmidest. Enim toetatakse õigusloome kvaliteedi tõstmist ehk kaasamist ja mõjude hindamist, samuti e-demokraatia ning avaandmete arendamist.
Mingil kujul leiab lubadusi ka rahastamise korrastamisest, strateegilise partnerluse ja kohaliku demokraatia edendamisest ning bürokraatia vähendamisest. Ebamäärasemad ollakse annetuste ergutamise, õiglase teenuse-hinna ja sotsiaalse väärtuse hankimisel.
Päris mitu parteid toetas ka rahvaalgatuste ja referendumite laialdasemat kasutamist, samuti nn protsendiseaduse kehtestamist või üksikute valdkondade maksusoodustusi, mida võib positiivse mõju asemel pidada rohkem või vähem populistlikeks ja plusspunkte need ei toonud.
Võimalikust 28 punktist said erakonnad sellise tulemuse:
Lisaks punktitabelile (mis pole lõpuni teaduslik tõde, sest sõnastusi annab erinevalt tõlgendada) noppisime programmidest tekstina välja ka enamiku asjassepuutuvaid lubadusi, mille kõik leiab siit. Samas failis allpool on meenutuseks ka 2015. aasta ülevaade.
Toonasega võrreldes ongi kõige suurema arengu läbi teinud Keskerakond, samuti Vabaerakond; hõredamaks on muutunud Isamaa ja Reformierakonna programmid. Ainsana sai teist korda täieliku nulliringi EKRE, kel puudub põhimõtteline huvi kodanikuühiskonna eelduse ehk liberaalse demokraatia edendamiseks, vaid pigem soovitakse inimeste põhiõigusi- ja vabadusi piirata.
Kahe erakonna valimisprogramme selle ülevaate kirjutamisel (21.01) veel leida polnud.
Täpsustusi-parandusi ootab alari@heakodanik.ee