Mõnikord ei saa kodanik arugi, et ta haritud sai. Hea Kodaniku kodanikuhariduseteemalises numbris esitleme kolme vahvat kodanikuhariduslikku algatust, mis utsitavad meid rohkem mõtlema, osalema, vastutama, tasakaalustama, kuulama, arutlema ja sõna sekka ütlema – isegi kui seda otseselt ei paluta teha. Ning mis kõige tähtsam: ei midagi kohustuslikku ja ei mingit tuupimist.
Brasiilias linnaosadevahelise võrdsuse eesmärgil sündinud kaasav eelarve toob kogukonnad kokku arutlema, mida nad kõige enam vajavad: mänguväljakut, festivali, ujumiskohta, korras parki … Kui aga kogukonnad juba arutlema kogunevad ja linnaeelarve tegijatele oma ettepanekud saadavad, saavad linlased kogemuse kogunemisest ja osalemisest, panevad mujalgi ümbritsevat rohkem tähele ja julgevad rohkem oma arvamust välja öelda.
Kaasav eelarve aitab tagada kohaliku omavalitsuse eelarve läbipaistvust, kaasata kogukonda raha kasutamise prioriteetide seadmisse, parandada demokraatlikku kultuuri, tekitada kodanikes huvi, suurendada osalusdemokraatiat. Sellega annab parandada elanike arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, parandada koostööd kogukondade vahel, leida linna-valla valupunktidele leevendust, viia ellu mõni päris uus idee – kokkuvõttes on see üks päris tõhus kodanikuhariduse programm.
Eestis hakkas 2011. aastal esimesena kaasava eelarve rakendamist kavandama Tartu, E-riigi Akadeemia toetas nõuga. 2013. aastal järgmise aasta eelarvet planeerides saidki tartlased sõna sekka ütelda. Oma hääle tegi kuuldavaks 2645 inimest, mis on küll väike protsent linlaste hulgast, kuid avanguks sobib seegi. Ideid esitati 158, lõplikule hääletusele jõudis 74 ideed.
Tartu jätkas kaasava eelarvega ning aasta hiljem otsustati, et kaasava eelarve real oleva 140 000 euro eest viiakse ellu kaks linlaste ideed ning igale hääletajatele anti ühe asemel kolm häält. Ideid esitati nüüd 92, neist lõpphääletusele jõudis 25, oma hääli kasutas 1938 linlast.
Tänaseks on Tartul järgijaid – kaasava eelarvega jändavad Viljandi, Kuressaare, Rapla, Kose, Lüganuse, Tapa, Kiili, Puhja, Otepää ja Elva. Praktika näitab, et väikes tes kohtades on aktiivsus suurem. E-riigi Akadeemia eksperdi Kristina Reinsalu sõnul on kõige olulisem ideede autorite suur aktiivsus. Ta toob välja, et enamasti eelistatakse praktilisi ettepanekuid, kuid ta isiklikult loodab, et tulevikus tuleb esile atraktiivsemaid ja visuaalsemaid ideid.