Kaheksas Kaasamise kevadkool pistis osalejad ninapidi kaasamisolukorra sisse ja just siis, kui nad olid töögruppides kokku pannud ideaalse kaasamisplaani, sekkus ootamatus: lobistid, meedia või jonniv partner. Mida sina teeksid?
VIII Kaasamise kevadkool vabakonnale ja ametkonnale toimus 6. mail Okupatsioonide muuseumis. Korraldasime koos Riigikantseleiga.
Sel aastal tahtsime kaasamise kevadkoolis minna tagasi põhilise juurde: kuidas otsustamiseks asjaosaliste vahel usalduslikku suhet luua, hoida ja vajadusel parandada. Teiseks, kuidas viia kaasamisprotsessid läbi nii, et osalised tunneksid end tähtsate osalejatena ja ka vastutavana.
Kaasamine on justkui norm, üksjagu teadmist on nii ametkonda kui vabakonda antud, samuti on nii ametkonnal kui vabakonnal kaasamisel juba julgust katsetada ja keerukamaid osalusprotsesse ette võtta. Samas takerdume koostöös tihti läbirääkimata eeldustesse või ei oska arvestada ootustega, mis kummalgi poolel konsultatsiooniprotsessis teisele on. Tulemuseks on, et ilusti alanud plaan ei lõppegi nii ilusasti.
Kaasamiskoolis lõime ruumi ootustest rääkimiseks, kuulasime Briti mõttekoja Involve soovitusi ning mängisime läbi ühe läbimõeldud ja arvestava konsultatsiooniprotsessi kavandamise.
Mis saab valesti minna ja kuidas seda ennetada? Kaasamistarkust nr 1 esitlesid hommikuses aruteluringis Maris Jõgevaga Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse: alustatagu enda ja partneri ootuste kaardistamisest.
Harrastus- ja elukutselised kaasajad ja kaasatavad kohtusid grupitöödes teoreetilise praktilise ülesande kohal. Selgeks sai kaasamistarkus nr 2: mängi läbi! Ja ole igal sammul valmis ootamatusteks!
Triinu Täht Sotsiaalministeeriumist tutvustas Alkoholipoliitika Rohelise raamatu kogemuse näitel kaasamistarkust nr 3: tunne oma partneri motivatsiooni. No näiteks kaasates alkoholimüüjaid eesmärgiga, et inimesed vähem jooks… midagi pole teha, nemad on ka sinu laua taga siiski huvitatud sellest, et alkoholi rohkem ostetaks.
Yoko Alender esitles päeva kokkuvõtteks kõige elementaarsemat osalemis- ja kaasamistarkust: mida sa ei räägi, seda otsustaja ei tea, ja mida sa ei küsi, seda osaleja ei vasta. Ta kinnitas omast kogemusest, et kui jalaga uksele kolkida, õnnestub dialoogi pidada isegi Tallinna linnavalitsuse Kommunaalameti ja Transpordiametiga.