Pagulasabi juht Eero Janson: Eesti annetajate panus sõja alguses oli erakordne
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Aasta alguses sai Eesti Pagulasabi, Mondo ja Ukraina kultuurikeskuse ühiskampaania „Ukraina heaks!“ kodanikuühiskonna aasta algatuse tunnustuse. Vestlesime kampaania ühe osapoole, Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoniga Pagulasabi tööst Ukrainas ja humanitaarabist laiemalt.
Millal ja kuidas sai „Ukraina heaks!“ alguse?
Kampaania „Ukraina heaks!“ algas 2014. aastal, kui sõda tegelikult Ukrainas algas. Toona panime Mondo ja Ukraina kultuurikeskusega jõud kokku, sest ühiskampaania on mõistlikum, kui igaüks oma nurgas midagi tegemas. Küll aga ei ole me selles mõttes koostööpartnerid, et me tegutseks ühiselt või koordineeriks omavahel tihedalt, mida keegi teeb. Ühisel platvormil saame oma tegemisi kajastada, annetusi koguda ja siis teha just neid asju, mis on iga organisatsiooni tugevused ja pädevused. Ukrainas kohapeal opereerime samuti alates 2014. aastast, meie humanitaarabiprogrammid keskendusid tollastele rindäärsetele aladele, peamiselt Donetski ja Zaporižžja oblastis, vähemal määral ka Luhanski oblastis.
Kuidas muutus teie tegevus 24. veebruaril 2022?
Jaanuaris 2022 otsustasime kampaania „Ukraina heaks!“ taaselustada, sest kõik märgid näitasid, et midagi suuremat on juhtumas. Seega 24. veebruaril olime juba valmis, annetuskanalid olid valmis, kampaania oli uuesti inimeste teadvusesse jõudnud. Selle pinnalt saime kiiresti annetusi koguma hakata ja see oli täiesti erakordne, kui paljud inimesed annetasid. Me kogusime esimestel nädalatel ühe nädalaga ühe miljoni ja järgmise nädalaga järgmise miljoni. Eesti inimeste vastus sellele sõjale on olnud täiesti enneolematu.
Hakkasime tegutsema kohe mitmes suunas. Esiteks, meil olid juba kontor ja inimesed Ukrainas olemas, nii et saime kohapealseid tegevusi kiiresti eskaleerida, hakates andma vajaduspõhist abi Ukrainas kohapeal. Teiseks, kohe sõja puhkedes alustasime evakuatsioonidega, esimesed bussid väljusid Eestist 24. veebruaril ehk esimesel sõjapäeval. Võtsime selle riski, et tegutseme kohe, jäämata ootama, mida riik sellest arvab või kas meil on piisavalt rahalisi vahendeid. Kokku evakueerisime piirilt üle 8000 inimese ja sellega vähendasime ka inimkaubanduse riske, sest seal valitses suur kaos ja leidus inimesi, kes tahtsid seda olukorda kurjalt ära kasutada. Kolmandaks tegevussuunaks oli ja on nõustamistöö Eestis: oleme paljuski esimene kontaktpunkt inimestele Eestisse jõudes. Viisime inimesi kokku majutuskohtadega, vahendasime vaimse tervise ja kogukonna teenuseid. Need teenused, mida olime juba aastaid pakkunud, oli vaja väga kiiresti viia uuele tasemele, see vajas uusi süsteeme ja lähenemisnurkasid. Kui meil seni oli mõnel teenusel näiteks sada klienti aasta peale, siis nüüd järsku oli neid kümnetes tuhandetes.
Eesti ja ka välismaa inimeste annetused võimaldasid väga kiiresti alustada uusi ja laiendada olemasolevaid tegevusi, olla hästi paindlikud ja teha täpselt seda, mida tol hetkel kõige rohkem vaja oli. Aga sealt edasi oleme järk-järgult aina rohkem tuginenud institutsionaalsetele doonoritele ehk meie rahastus tuleb Euroopa Liidu humanitaarabi rahastusest, ÜRO hallatavast Ukraina humanitaarfondist, samuti teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Nüüd, aasta hiljem, on ka annetuste kogumine mõistagi muutunud. Ei saagi oodata, et märtsis 2023 koguksime samuti ühe nädalaga miljon eurot, sest inimesed, kes on tahtnud annetada, on saanud seda juba teha ning muud kriisid ja teemad tulevad peale – annetamise võimekus ei ole lõputu. Mul on väga hea meel, et meil on ka üksjagu püsiannetajaid, kes aitavad tagada jätkusuutlikkuse. Tahan rõhutada, et eeldused praeguseks olukorraks, kus saame toimepidevalt kasutada suurte humanitaardoonorite vahendeid, lõi meile just Eesti annetajate esimene panus, sest annetuste toel saime võimaluse olla esimeste reageerijate seas, teha oma tööd suurelt ja hästi.
Tahan rõhutada, et eeldused praeguseks olukorraks, kus saame toimepidevalt kasutada suurte humanitaardoonorite vahendeid, lõi meile just Eesti annetajate esimene panus, sest annetuste toel saime võimaluse olla esimeste reageerijate seas, teha oma tööd suurelt ja hästi.
Eero Janson
Kellele ja kuidas te Ukrainas abi annate?
Eesti Pagulasabi on humanitaarorganisatsioon, mis tähendab, et me peame oma tegevuses alati järgima humanitaarabi printsiipe. Need on humaansus, neutraalsus, vajaduspõhisus ja sõltumatus. Humanitaarorganisatsioonid ei saa anda abi ühelegi võitlevale osapoolele, meie aitame vaid tsiviilisikuid lähtuvalt nende vajadustest. Meil on Ukrainas kõnekeskus ning veebipõhine platvorm, mille kaudu inimesed meieni jõuavad, samuti teeme koostööd kohalike omavalitsustega. Iga meieni jõudva inimese haavatavust ja vajadusi hindavad meie töötajad, teevad kindlaks isikusamasuse ning siis tuleb otsus, kas ja kuidas aidata.
Meie abi on läbipaistev ja auditeeritud. Me oleme üks kahest Eestis tegutsevast humanitaarorganisatsioonist, kellel on Euroopa Liidu antud vastav sertifikaat, mis tõendab, et kõik meie sisemised protsessid on läbipaistvad ja kooskõlas rahastamisnõuetega. Peaaegu kõik meie projektid on veel eraldi auditeeritud ning meie majandusaasta aruanne on samuti sõltumatu audiitori kinnitatud. Seega kogu meie kasutuses olevat raha, sealhulgas annetusi, kasutame vastutustundlikult ja läbipaistvalt.
Suur osa teie abist on rahapõhine – mida see tähendab?
Piirkondades, kus turud ja pangasüsteem toimivad, on kõige kuluefektiivsem, kiirem ja väärikam abistamise viis anda inimestele raha, et nad saavad minna toimivasse poodi ja osta seda, mida vaja. Rahapõhine abi toetab kohapealset turgu ja on ka ainus viis, kuidas oma abiga jõuda ka ajutiselt okupeeritud aladele. Ukrainas on humanitaarorganisatsioonide vahel rahapõhise abi andmine harmoniseeritud, mis tähendab, et kõik organisatsioonid annavad seda abi samas summas ja sarnastel tingimustel. Selleks kokkulepitud summaks on 2220 grivnat, mis on umbes 60 eurot inimese kohta ühes kuus, meie anname seda abi iga pereliikme kohta kolmeks kuuks korraga. Me olime kõige esimene rahvusvaheline organisatsioon, kes hakkas Ukrainas andma rahapõhist abi ja jätkuvalt oleme üks suuremaid, kes seda teevad. Me oleme selle programmi kaudu aidanud rohkem kui 200 000 inimest. Lõppeval talvel aitasime tuhandeid inimesi ka tahkete kütuste soetamisel.
Pagulasabi on alati olnud nn cash-first responder ehk anname rahapõhist abi igal pool, kus see on võimalik. Mis ei tähenda seda, et ei oleks olukordi, kus esemepõhine abi oleks asjakohasem. Näiteks piirkondades, mis on sagedaste rünnakute all või kus inflatsioon on olnud peadpööritavalt kõrge, on mõistlikum toiduabi ja hügieenitarvikud esemepõhiselt laiali jagada. Taasalustamegi ka nüüd toidujagamise programmi Zaporižžja, Donetski ja Harkivi oblastites, kokku toetame 12 150 inimest. Ühe toidukorvi väärtus on umbes 57 eurot, kuid see võib väikestes piirides muutuda, arvestades grivna kõikumist.
Kui palju inimesi Pagulasabis töötab?
Läheneme sajale töötajale, kontorid on meil Tallinnas, Tartus, Kiievis, Zaporižžjas, plaanis on sel aastal avada veel mitu väiksemat kontorit Ukraina erinevates piirkondades. Samuti on meil oma kontor Jordaanias, kus tegutseme Süüria pagulaskriisi leevendamisega. Meie tegevused jaotuvad seitsme programmi alla ja lisaks on ka suur hulk tehnilisi töötajaid, kes tegelevad finantsjuhtimise, kommunikatsiooni, andmehalduse, analüüsi, juriidiliste küsimuste ja kõige muu programmiülesega. Me kindlasti ei näe välja nagu tüüpiline Eesti vabaühendus, pigem nagu üsnagi klassikaline rahvusvaheline humanitaarorganisatsioon.
Missugused on Pagulasabi selle aasta olulisemad plaanid?
Jätkame sel aastal Ukrainas kohapeal rahapõhise abi andmist, keskendudes üheksale piirkonnale: Harkiv, Luhansk, Donetsk, Zaporižžja, Herson, Mõkolajiv, Odessa, Tšernihiv ja Sumõ. Samuti jätkame teatud piirkondades toiduabi pakkumist. Juba neljandat korda viime koos Garage48-ga Ukrainas ellu naistele suunatud ettevõtlusprogrammi, mille raames toetame igakülgselt uute väikeettevõtete loomist ja olemasolevate edasiarendamist. Plaanis on ka tegevused vaimse tervise toetamise suunal.
Eestis koordineerimeme kõigile rahvusvahelise kaitse saanud inimestele mõeldud kohanemisprogrammi, korraldame üle kogu Eesti üritusi, pakume individuaalset ja grupipõhist nõustamist, pakume vaimse tervise teenuseid, nõustame haridusasutusi, anname kooli alustavatele lastele koolitoetust, kaardistame ja jälgime teenuste toimivust ja teeme huvikaitset. Samuti korraldame Eestis siia pagulastena jõudnud naistele suunatud ettevõtlusprogrammi, sarnaselt Ukrainas kohapeal toimuvale. Tööpõld on igatahes lai.
Ja 5. aprillil kell 18.00 on kõik oodatud Tartusse Elektriteatrisse meie dokumentaalfilmi “Varastatud kodude lapsed” esilinastusele, mis räägib noortest üle maailma, kes on pidanud oma kodud sõja tõttu maha jätma.
