Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Maailm on täis ägedaid algatusi, mida polegi veel Eestisse imporditud. Siin on kolm välismaist eeskuju, mis seda vääriksid. Kuid need kolm on lihtsalt need, mis ajakirja mahtusid. Vahvaid aktsioone, mis Eestissegi sobiks, leiab nii internetis hiilides, kogukondades konnates kui piiritaguste partneritega suheldes. Kui hea mõte leitud, jääb üle see ainult siia kolida ja kodustada!
Vabaühenduste kiirabi
USA filantroop Laurie Michaelsi kolme aasta eest rajatud OPEN ROAD ALLIANCE (ORA) aitab vaba ühendusi, kelle teele on juhtunud mõni ettenägematu takistus.
Ei kõla just kui maailma kõige rajum innovatsioon? Ent kui Michaels eduka psühholoogikarjääri järel uuris, kuidas edaspidi filantroobina enim kasu tuua, kordus kuuldud lugudes liiga sageli sama muster. Heategevusorganisatsioon, kelle Aafrikasse toimetatud vaktsiin jääb seisma, sest nad ei suuda palgata juriste neilt ootamatult nõutud täiendava paberitöö jaoks. Annetustena kogutud meditsiinivarustus, mis toppab laos, sest valuutakursi muutuste järel on selle transport muutunud kättesaamatult kalliks. Ja nii edasi. Juba tehtud töö mahuga võrreldes väike takistus, ent pahatihti ületamatu, sest … projekti rahastaja tingimused ei näe sellist paindlikkust ette.
Just niisugustele olukordadele ORA keskendubki. Vabaühendus võib tegutseda mistahes vald- või piirkonnas, 16 000 – 100 000 dollari suuruse toetuse saamiseks on neli kriteeriumi: projekt peab olema algselt täielikult rahastatud ja käivitunud; takistus ettenägematu; probleem kõrvaldatav ühekordse rahasüstiga ning projekti tulemus olema oluline ja mõjus. Teisisõnu: ORA pole lahendus kehvale plaanimisele stiilis “Oih, me tõesti ei teadnud, et asjad nii palju maksavad!”.
Kuna tegu on juba mõne teise rahastaja poolt varem põhjalikult läbikaalutud projektidega, saab ORA toimida kiirabina, nii et toetus jõuab abivajajani heal juhul juba paari nädalaga. Ning nõudlus on päris suur: fondi tegevjuht Maya Winkelstein ütleb, et keskmiselt on neil iga nädal töös viis taotlust, millest umbes pooled saavad ka toetuse.
Rõõmsad on mõistagi ka fondid, kes saavad oma hädalisi nüüd nende juurde saata, ent pikemas perspektiivis loodab Winkelstein, et fondid nende töö mõjul ka ise muutuks ja vajadus ORA järele kaob. Siiamaani, ütleb ta, on küll pea kõik nõus, et rohkem paindlikkust kuluks ära, kuid seda täpselt selle hetkeni, kui paluda neil endil paindlikumaks hakata.
Üks näide: USA vabaühendus Mano a Mano tegeleb kogukondadele vajaliku taristu ehitamisega Boliivias. 2012 oli neil käsil 60 km pikkuse teelõigu ehitamine, mis ühendaks ligi 20 000 elanikku piirkonna kolme linnaga, vähendades niimoodi mõne kandi jaoks sõidule kuluvat aega paarist päevast hobuse seljas paarile tunnile autoga. Umbes 2/3 teest oli valmis, kui ootamatult (väljaspool hooaega) tuli üleujutus, mis osa teest ära lõhkus ja kahjustas ka tee-ehitajate tehnikat, mida kindlustus ei katnud. ORA 100 000 dollari suurune toetus aitas kahjustatud tehnika korda teha ning tee-ehitus lõpetati eelmisel suvel.
Aedoapeenrad linnakatusele
Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkursil paistis silma Belgia projekt URBAN FARM LEASE, mis maakeeli öelduna püüab rakendada põllumajandust linnaaladel.
Projekti näiteks oli Brüssel, kus leidub 2000 ha jagu vabu pindu sellega tegelemiseks, sealhulgas mahajäetud maju, koopaid, katusepealseid jm. Pealinna kasuks räägib ka sealne õiguslik raamistik, mis soosib näiteks roheliste katusepealsete avalikku rahastamist, rakendab trahvimeetodeid mahajäetud majade omanikele jm.
Algatuse mõte on koolitada töötuid kodanikke, et viia nad kurssi erinevate põllumajanduse ja toidutöötlemise võtetega (nt kääritamine, kuivatamine, soolamine) ning kasutada vabu pindu põllukultuuride viljelemiseks. Kavas on tegeleda ka seente ja selliste taimede kasvatusega, mis puhastaksid vett, kus kasvatatakse kalu. Lisaks on üks oluline osa projektist kaupluste toidujäätmete töötlemine põllumajanduses kasutamiseks – väheneb pakendamine ja transport, see on kaks olulist sammu keskkonna säästmise teel.
Projekt on mitmekülgne ning sellega on võimalik tegeleda aasta läbi. Kogenud talupidajad saavad abitööjõudu, osalejad aga uusi oskusi ja kogemusi. Osavõtjatele pakutakse tasuta väljaõpet ja kel juba asi selge, saavad oma teadmisi teistele edasi jagada. Tööd on võimalik pakkuda kuni 6000 inimesele, eelkõige noortele, kelle seas on tööpuudus suurem.
Loodetakse käivitada ka internetipõhine võrgustik, mis koondaks sihtrühmi (talupidajaid, tarbijaid, maaomanikke, vajalike seadmete tarnijaid jt) ja nende mõtteid. Kavas on ka kaardistada unarusse jäetud majad, mille taastamata jätmise eest peaksid omanikud trahve maksma, ent mida on võimalik projektis rakendada.
Vananemine pole probleem, vanad on väärtus
ENCORE on USAs San Franciscos tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on hinnata vanemaealiste inimeste oskusi ja elukogemusi ning kaasata neid aktiivselt oma tegevusse.
Paljud näevad rahvastiku vananemist kui sotsiaalset probleemi, ent Encore vaatab sellele hoopis kui uudsele lahendusele. Tihti ei hinnata vanemaealiste potentsiaali, vaid vaadatakse neile viltu, arvates, et nad ei suuda ühiskonnaelus aktiivselt kaasa lüüa. Tegelikult tuleks neid pigem motiveerida ja neile võimalusi anda, sest nad on elu jooksul omandanud palju vajalikke oskusi ja teadmisi ning oskavad mõnes olukorras targemini toimida kui nooremad.
Encore on visandanud kujundi vanemaealisest elutargast ja energilise elustiiliga isikust, kelle tegevus on ühiskonnale vajalik ja arendav.
Kuidas nad seda teevad?
- Suur roll on isiklikel kogemustel põhinevatel lugudel, mis muudavad stereotüüpset mõtlemist vananemisest ning julgustavad ühiskonnaelus kaasa lööma.
- Organisatsioon loob uuenduslikke viise, mis annavad vanemaealistele võimalusi teha ühiskonnale tulutoovat tööd.
- Luuakse innovatiivseid programme, mis esitlevad organisatsiooni tegevust ning laiendavad seda üle maailma.
Encore’i tegevusest saavad kasu nii vanad kui ka noored. Noortel on olemas eestvedajad, kes aitavad kaasa nende tuleviku arendamisele, vanemad saavad end tegevuses hoida ning neile tarkuseteri jagada. Lisaks muidugi hindamatu mõ- ju põlvkondadevahelisele suhtlemisele ja ühiskonnaelu arengule.
Vaata lähemalt: encore.org.
