Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Arvamusfestival on selleks korraks läbi. Vabaühenduste Liidu jaoks olid need kaks päeva väga töised – koordineerisime tugeva (kodaniku)ühiskonna ala ja korraldasime kaks arutelu. Rõõm oli näha meie aruteludel aktiivseid kuulajaid ja kaasa mõtlejaid juba mõlema päeva hommikupoolikul. Aitäh!
Järgnevalt mõned nopped meie kahest arutelust.
„Kes ja kuidas peaks valvama valimisi?“
Meie esimeses Arvamusfestivali arutelus arutlesid Liisa Oviir, Steven-Hristo Evestus, Tarmo Jüristo ja Helen Tammemäe valimiskultuuri ja valimiste valvamise üle. Toome välja mõned nopped tänasest arutelust.
Mida peaksime kõige rohkem valimistega seoses kartma?
Liisa: „Mulle teeb muret, et seltskonnad on suuresti oma kõlakojas ja debatt teistega puudub. Vastandumine on väga suur, kui minu inimene teeb midagi, siis see on ok, kui keegi teine teeb, siis ei ole. See on suur oht demokraatiale, samas võimalus poliitikutele, et mitte minna ründama ja vastanduma, vaid otsida debatte ja lahendusi.“
Tarmo: „Poliitika töötab valija jaoks segadust tekitaval moel – enne valimisi peavad poliitikud vastanduma, pärast valimisi koostööd tegema. Eesti valimised on Euroopa mõttes päris tsiliviliseeritud ja puhtad. Paljudes riikides leiab päris halbu asju, näiteks Moldovas.”
Hea valimistava
Steven: „Kui räägime muredest, mida hea valimistava lahendab – sisulised teemad, avalike vahendite kasutamine jt, siis need teemad viimastel valimistel ka tõusid, nii et tava ei ole tervikuna ajale jalgu jäänud. Oleme Korruptsioonivaba Eesti MTÜ-ga saatnud kandidaatidele soovitused ja proovinud rääkida sellest, kui palju peaks olema erakondade tasandil väärtuspõhimõtted reguleeritud. Hea valimistava võiks seda süvitsi teha, teisalt võiks seda asendada erakondade enda koodeksid.“
Tarmo: „Äkki valimiste valvamine süvendab meie probleemi, sest asjad, mida me valvuritena menetlesime, olid väikesed ja ebaolulised, eetilised küsimused. Valimised on justkui valvatud, aga suured asjad jäävad tähelepanuta. Päriselt tasub menetleda, kas Salga tegevus on õiguspärane või peaks seda reguleerima, samuti suuremaid polariseerimisi vene suunast. ERJK tegevus on piiratud, sest neil ei ole ligipääsu andmetele ega inimestel kohustust nende küsimustele vastata.“
Liisa: „ERJK-l ei ole valikut, millega tegeleda, vaid tegeleme nende asjadega, kus ei ole seadust järgitud. Meie 1,5 töökohta on üsna ülekoormatud, meie poole pöördutakse palju. Ma ei ole nõus sellega, et valimisi võidetakse ainult suure isikliku vastandumise tõttu. Valijad saavad teha teadliku valiku, et ma ei vali seda, kes manipuleerib, selleks on valimiste valvurite töö ja ülevaated hea infoallikas. Tahaksin näha intelligentset ja lahendustele orienteeritud valimisdebatti.“
Steven: „Mina olen selle poolt, et valvurid ei ole ainult ekspertide komitee, vaid peaksid olema heaks partneriks valijale, see puudutab iga inimest, mida ta näeb ja kuuleb, ta võiks anda valvuritele rikkumistest märku. See võiks olla selline laiem süsteem.“
Soovitused kuulajatele, kuidas olla paremad valimiste valvurid
Liisa: „Me saadame KOV-idele kirjad, kus on selgitatud, mida võib ja mida mitte. Oleme näinud, et inimesed juhivad tähelepanu ja julgevad oma juhtidele öelda, et näiteks reklaami avaldan, aga selle eest tuleb tasuda.“
Tarmo: „Lisaks sellele, et olla nõudlik teiste suhtes, siis tasub olla tähelepanelik ja nõudlik ka enda suhtes. Inimesed arvavad enda kohta, et nad ei ole manipuleeritavad, aga arvavad kõigi teiste kohta, et teised on.“
Steven: „Ma usun kodanikuaktiivsusesse ja et igaüks võib midagi ära teha. Soovitan julgust märgata, asjade üle mõelda ja neist ka teistele teada anda. Julgust reageerida seal, kus on valesti käitutud. Vabakonna võimalus on juhtida tähelepanu teemadele, mida kandideerijad võiksid käsitleda.“
„Pärisvabakond teeb asju riigi rahata, eks?“
Meie teises Arvamusfestivali arutelus rääkisid Maarja-Liisa Kapaun, Jaanus Saat, Marten Lauri, Kadri Väljaste ja moderaator Triin Toomesaar vabaühenduste rollist, rahastamisest ja rahastamise andmete kasutamisest. Jagame vestlusest noppeid.
Rahastamise avaandmed on küll kättesaadavad, kuid nende kvaliteet nõuab nendega töötamist, et neist õigesti aru saada, näiteks mitte arvestada vabaühenduste summade sisse korteriühistute, riigi sihtasutuste ja välismaiste ettevõtete andmeid.
Jaanus: „Meie Lääne-Harju vallas toetame vabaühendusi aastas 90 000 euroga, lisaks on korteriühistutele ja kogukondadele ka eraldi toetused. Näiteks on meil seitse kirikut ja kogudust, kes saavad igal aastal kindla summa, võtame neid koostööpartnereid. Oleme sõlminud kogudustega heateoleppe, et nad pakuvad kriisides hingehoiu teenust. Sarnaselt on vabatahtlik päästeselts.“
Maarja-Liisa: „Viimase 10 aasta jooksul on rahastamise andmed muutunud avaandmetena kättesaadavamaks, aga ma olen näinud, kuidas näiteks meedias neid andmeid valesti kasutatakse. Nende andmetega on vaja analüüsitööd teha, et neist õigesti aru saada ja vigu märgata. Kui öeldakse, et kodanikuühiskond saab aastas miljard eurot toetusi ja seda tuleks kärpida, siis tegelikult sai päris vabakond nt 2022. aastal 228 000 eurot toetusi. Lihtsalt saldoandmiku järgi on lihtne teha valesid üldistusi, sest seal sees on riigi sihtasutused jmt.“
Marten: „Et riik vabakonda toetab, on vaba demokraatia tunnus. Keegi ei sunni riigil kodanikuühiskonda toetada, kuna vabaühendused aitavad saavutada avalikku hüve ja seal taga ei ole turgu, kes hüve eest maksaks, siis riik saab neid toetada, et neid hüvesid ühiskonnale pakkuda.“
Kadri: „Heateo haridusfond on filantroopiafond, kuue aastaga oleme toetanud 27 haridusalgatust, mis aitavad hariduses mõnda probleemi lahendada. 50 ettevõtjat ja ettevõtet on panustanud kolme aasta jooksul ligi 3 miljonit eurot. Erarahaga saab hästi ka piltoteerida ja katsetada, avaliku sektori rahaga on sageli katsetamisjulgus väiksem. Meil on uuringutele tuginedes kindlad fookusteemad: koolijuhtimise kvaliteet, õpetajate järelkasv ja õppima õppimine. Näiteks tuntumad meilt toetust saanud vabaühendused on Noored Kooli ja Asendusõpetaja programm.“
Publiku hulgast kõlas arvamus, et vabaühenduste rahastamise teema ajab inimesi närvi, sest ei saada aru toetuste jagamise põhimõtetest, tekib kahtlus, et asi pole aus, kui keegi saab raha ja keegi mitte.
Marten: „Üldistatult seda hirmu pole. Eesti on väike riik ja kõik tuleb välja varem või hiljem. Ma arvan ,et kui toetusi antakse läbipaistvalt ja konkursi alusel, siis ohtu ei ole, et vabaühendus muutub riigi käepikenduseks.“
Kadri: „Kõik organisatsioonid ei tegele huvikaitsega, kui ta toob õpetajaid koolidesse, siis see, et tal on riigi rahastus, toob meie jaoks talle usaldusväärsust juurde.“
Publikust küsiti, kumb peab enne tulema, raha millegi tegemiseks või vabaühenduse eesmärk?
Kadri: „Minul fondi juhina on vaja edukat ajalugu, et näha elujõulisust. Meil on ka NULA inkubaator, et arendada ideid, mis saaksid hoo sisse. Vabatahtlikuna inimene ükskord väsib, organisatsioonil on vaja juhti ja tegevmeeskonde, et ta oleks jätkusuutlik.“
Jaanus: „Et raha saada, peab olema probleem, mida lahendama hakata. Näiteks meil sooviti külaplatsile valgustust, neil polnud veel MTÜ-d, aga rahastasime neid, sest neil oli probleem. Toetused on avalikud, nii et võib tekkida kahtlus, et on poliitiline huvi mängus, kui pole kindlat probleemi.“
Triin võttis arutelu kokku nii: „Pärisvabakond on kirju – on professionaalsemaid, on rohujuuretasandi ideid, on laiades avalikes huvides tegutsejaid ja kitsastes valdkondades tegutsejaid, on suurte toetuste saajaid ja neid, kes ei näe riigilt sentigi. Kogu maastikuga tuleb arvestada ja süsteemi korrastada nii, et me ei läheks närvi kõigest sellest rääkides.“
