Vabaühendused riigile: ärge otsustage ELi raha kasutamise prioriteete ilma kodanikuühiskonnata 

Vabaühendustele teadaolevalt vähendaks Rahandusministeeriumi Riigiplaani koondettepanek Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste riiklikus partnerluskavas kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud rahastust võrreldes valdkonna esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra. Vabaühenduste hinnangul ei tohi suure mõjuga otsuseid teha kaasamata organisatsioone, kes igapäevaselt inimestega töötavad ja kogukondade vajadusi kõige paremini tunnevad. Võimalik tulemus on kodanikuühiskonnale pehmelt öeldes muserdav. Sedasi toimetades läheb Eesti järgmisesse kümnendisse nõrgemate kogukondade ja nõrgema ühiskondliku vastupanuvõimega – ja need kulud saavad nähtavaks hoopis teistel (eelarve)ridadel. 

Kuna Rahandusministeeriumi avaliku ajakava järgi on valitsusel kavas kiita riigiplaani esmane eelarvejaotus heaks 2026. aasta septembris, kutsusime kokku vabaühenduste kohtumised, millel osales enam kui 60 mittetulundusühingu ja sihtasutuse esindaja, kel kõigil on siiras mure riigiga koostöös ülesehitatud tegevuste jätkusuutlikkuse ja Eesti inimeste heaolu pärast. Kohtumise ühine seisukoht oli selge: Kuigi praegu arutlusel olev EL vahendite eelarvejaotus ei ole küll riigiplaani lõppversioon, määrab see järgnevate läbirääkimiste ja meetmete detailse kujundamise lähtekoha. Seetõttu peab läbipaistvus ja kaasamine toimuma enne jaotuse kinnitamist, mitte alles selle järel. 

“Mõistetavalt on kaitsekulutuste suurem osakaal praegu oluline, aga ärme unusta, et ka tugev kodanikuühiskond on riigi julgeoleku ülitähtis komponent. Konkurentsivõimelist ja kriisikindlat riiki iseloomustab tugev kodanikuühiskond, usaldus kogukondades ning toimivad koostöövõrgustikud (ka ametkonnaga). Kui nende arvelt kärbitakse, mõjutab see otseselt inimeste toimetulekut ja ühiskonna vastupanu- ja reageerimisvõimekust” rõhutas Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo. 

Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu muutub Euroopa Liidu rahastus Eesti arengus järjest olulisemaks. Vabaühendused hoiatavad, et rahastuse vähendamine ei kaota inimeste probleeme ja vajadusi, kuid vähendab võimekust neile piisavalt kiiresti ja pädevalt reageerida. Kogukondade usaldust ja identiteeti, koostööoskusi ja kriisideks valmisolekut ei saa luua üleöö, vaid neid tuleb teadlikult kasvatada enne kriiside saabumist. 

Vabaühenduste rahastus ei tähenda üksnes organisatsioonide püsimist. Nende kaudu jõuavad inimesteni sotsiaal-, tervise-, noorsoo-, kultuuri-, pääste-  ja tugiteenused, toetatakse kogukondade kriisivalmidust ning jõutakse sihtrühmadeni, kelle vajadused muidu sageli tähelepanuta jäävad. Samuti annavad nad riigile vahetut tagasisidet inimeste probleemidest, loovad töökohti, arendavad uusi lahendusi ja teenuseid. Lisaks täidavad mitmes valdkonnas ülesandeid, mille riik on neile usaldanud ja kus avaliku sektori või tavapärase turu lahendustest ei piisa. 

Vabaühendused paluvad valitsusel: 

• mitte kinnitada kodanikuühiskonna valdkonna enam kui poole võrra vähendatud rahastust praegusel kujul; 

• avalikustada viivitamata ja hiljemalt enne jaotuse otsustamist riigiplaani esmane eelarvejaotus ning näidata ära võrreldes varasemate ettepanekutega tehtud muudatused, nende põhjendused ja hinnatud mõjud; 

• anda partneritele pärast materjalide avalikustamist vähemalt kümme tööpäeva tagasisideks, korraldada enne otsust sisuline arutelu ning avaldada pärast otsust tagasisidetabel; 

• avalikustada partnerite edasise kaasamise ajakava kuni riigiplaani esitamiseni Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris. 

Euroopa Komisjoni ettepanekus on partnerlus riigiplaanide läbiv põhimõte ning kodanikuühiskonna võimekuse kasvatamine üks võimalikest investeerimis-suundadest. Eesti on võtnud avatud valitsemise partnerlusega liitudes kohustuse teha koostööd kodanikuühiskonnaga. Vabaühendused leiavad, et samad eesmärgid peavad olema nähtavad ka tegelikus eelarvejaotuses.  

Vabaühenduste Liit  

pöördumise toetajad (nimekiri täieneb jooksvalt): 

1. Demokraatiatrenn MTÜ 

2. Eesti Afaasialiit 

3. Eesti Folkloorinõukogu 

4. Eesti Haridustöötajate Liit 

5. Eesti Lasterikaste Perede Liit 

6. Eesti Noorsootöötajate Kogu 

7. Eesti Noorteühenduste Liit 

8. Eesti Pagulasabi 

9. Eesti Puuetega Inimeste Koda 

10. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ 

11. Eesti Rahvaülikoolide Liit 

12. Eesti Reumaliit 

13. Eesti Seksuaaltervise Liit 

14. Eesti Skautide Ühing 

15. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon  

16. Eesti Teatriliit MTÜ 

17. Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus  

18. Eesti Transinimeste Ühing 

19. Eesti Tsöliaakia Selts MTÜ 

20. Eesti Vabaharidusliit 

21. Eesti Vegan Selts 

22. Eesti Vähiliit MTÜ 

23. Kestliku Ettevõtluse Liit KELL  

24. Mittetulundusühing Eluliin 

25. mittetulundusühing HASARTMÄNGUSÕLTUVUSE NÕUSTAMISKESKUS 

26. Mittetulundusühing Loodusvõlu 

27. MTÜ Arvamusfestival 

28. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 

29. MTÜ Eesti Roheline Liikumine 

30. MTÜ Feministeerium 

31. MTÜ Fenno-Ugria Asutus 

32. MTÜ Lastekaitse Liit 

33. MTÜ Peaasjad 

34. Onkoloogika MTÜ 

35. Päästeliit 

36. SA Avatud Eesti Fond 

37. SA Eesti Koostöö Kogu 

38. SA Eestimaa Looduse Fond 

39. SA Kiusamisvaba Kool 

40. SA Mõttekoda Praxis 

41. SA Noored Kooli 

42. SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond 

43. Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus 

45. Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega 

46. Zero Waste Estonia SA 

47. Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus 

48. Varjupaikade MTÜ 
49. Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
50. Eesti LEADER Liit
51. Päästame Eesti Metsad MTÜ
52. MTÜ Eesti Muuseumiühing
53. Eesti LGBT Ühing MTÜ
54. MTÜ Eriline Maailm
55. MTÜ Loomus
56. Avatud Hariduse Liit MTÜ
57. Saviranna külaseltsi MTÜ
58. Eesti Kirjanike Liit MTÜ
    
    
    
    
    

Lisainfo: 
Marcus Ehasoo 
Vabaühenduste Liit 
marcus@heakodanik.ee 

• Artikkel
• Uudis