Ajal, mil üle maailma on näha demokraatia murenemise märke ja kodanikuruumi ahenemist, ootavad Eesti vabaühendused presidendilt Eesti põhiseaduslike väärtuste, demokraatia, õigusriigi ja vaba ühiskonna kaitsmist.
Eesti näitajad on muu maailmaga võrreldes väga head. Oleme edetabelite tipus nii kodanikuruumi ja demokraatia terviselt kui ka ajakirjandusvabaduselt ja korruptsioonitajult. Sedasorti vabadusi ja õigusi saab praegu nautida vaid umbes kümnendik kogu inimkonnast.
Paar-kolm kümnendit tagasi käidi Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest siia õpetamas, kuidas tugev kodanikuühiskond taas üles ehitada ning milline võiks olla ühe professionaalse vabaühenduse nägu ja tegu. Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus meie endi tugev, mitmekesine ja mõjus vabakond, meie head koostööpraktikad ja sektoritevahelised edulood võiksid olla samasuguseks ekspordiartikliks ja eeskujuks välisvisiitidel nagu iduettevõtlus või töötlev tööstus.
Kuid sama oluline või isegi enam on aidata seda kõike väärtustada ja esile tuua ka kodumaal.
Aeg-ajalt – nii ka viimasel ajal – kergitab pead lauskriitika vabaühenduste ja nende rahastamise teemadel. Enamasti on see kriitika lausüldistav, pealiskaudne ja põhineb ebatäpsetel andmetel, õhutades ohtlikku vaenu kogukondade ja organisatsioonide vastu. Neis organisatsioonides toimetavad inimesed kaitsevad avalikke – meie ühiseid – huve, toetavad haavatavaid sihtrühmi ning annavad võimaluse harjutada osalemist demokraatlikes protsessides.
Kui maailmas ringi vaadata, siis sedasorti õhutused ei kipu jääma vaid sõnadeks.
Soome valitsus plaanib uue eelarvega kärpida vabaühenduste rahastamist 40% võrra.
Sloveenias kiirmenetleti äsja vähem kui kahe nädalaga läbi nii valitsusest kui parlamendist muudatus, mis sisuliselt lammutas kohaliku Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
Kuigi Ungarist saab vahelduseks rääkida positiivsetes värvides, on hädavajalik meeles hoida, et demokraatia ja kodanikuühiskonna murenemine ei juhtunud seal üleöö, vaid andis endast sarnaste avalduste ja üleskutsete kaudu märku tükk aega varem. Ning et kodanikuühiskonda lammutada, usaldamatust ühingute vastu tekitada on märksa lihtsam kui seda kõike taas üles ehitada.
Mitmekesine ja tugev kodanikuühiskond on tugeva ja kestliku demokraatia üks olulisi taburetijalgu.
Ootame, et president aitaks ühiskonnal seda mõista – andes oma rolli ja sõnaga platvormi kodanikuühiskonna erinevatele värvidele ning selgitades, et tugevat vabakonda on meile kõigile hädasti tarvis, kui soovime tormisel maailmamerel ikka demokraatia kursil püsida.
—