Pooltevahetuse juhend 2011

 

TÖÖVARJUPROJEKT POOLTEVAHETUS

JUHEND OSALEJALE

 

Ka tänavu on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidul (EMSL) hea meel tuua ametnikud ja vabaühenduste eestvedajad (sel aastal ennekõike kohalike omavalitsuste ja kohalike vabaühenduste esindajad) kokku töövarjuprojektis „Pooltevahetus“. Kutsu päevaks või pooleks oma töid ja tegemisi uudistama ning endaga kaasa mõtlema kolleeg teisest sektorist või osale ise töövarjuna, et sinu valdkonnas mujal tehtavast-toimuvast paremat aimu saada! Seesuguse reipa käepigistuse ja avala terega tähistame üheskoos 26. novembri kodanikupäeva.

 

Miks töövarjuprojekt?

Töövarjuprojekti mõte on võimaldada nii avaliku sektori ametnikel kui kodanikeühenduste eestvedajatel üksteise igapäevatööd paremini mõista. Töövarjuks olemine annab hea võimaluse näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt, kogeda selle igapäevast toimimist ning tutvuda oma kolleegidega üle sektoripiiri ka isiklikult. Võõrustajaks olles vaatad oma tavapärasele tööle värske pilguga ja kobestad pinnase ka viljakaks koostööks tulevikus. Ühesõnaga: kogemus, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd, seeläbi enda töökorraldust parandada ning leida ühiselt võimalused paremaks sektoritevaheliseks koostööks.

Kuidas töövarjuprojekt toimib?

Töövarjuks olemine tähendab töö jälgimist ja/või töötamist mingil ajaperioodil teises organisatsioonis. Töövari on inimene, kes tööd jälgib, võõrustaja on inimene/organisatsioon, kelle tööd jälgitakse. Jälgimine võib toimuda terve päev või lühemat aega, soovituslik kestus on minimaalselt neli tundi. Soovitame, kuid ei ole kohustuslik, leida võimalus ka vastuvisiidiks.

Töövarjuks olemine hõlmab kolme etappi:

I              ETTEVALMISTUS:

töövarju ja võõrustaja kokkuviimine; organisatsiooni, valdkonna ja tööülesannete selgitamine; eesmärkide ja ootuste selgitamine; aja, koha ja tegevuste kokkuleppimine;

Juhised töövarjule	Juhised võõrustajale
Sea endale eesmärk, miks tahad töövarjuks minna ning mida sellelt ootad.	Mõtle, mis laadi tegevusi on sul 26. novembril (või muul sobivamal päeval ajavahemikus 21.-26. november) pakkuda, mida oleks hariv ja huvitav jälgida.
Tutvu võõrustava organisatsiooni tegevusega (näiteks kodulehe abil või guugelda).	Enne töövarjupäeva täpsusta töövarjuga, millised võiks olla need tegevused, mida töövari saab jälgida või millest osa võtta. Tee väike ülevaade oma asutuse teistest tegevusest.
Kohtu või suhtle eelnevalt võõrustajaga ning täpsustage, milline võiks välja näha töövarjupäev sealses organisatsioonis, kuidas ja mida võid teha ning millega pead arvestama.	Selgita töövarjule, milline on Sinu roll organisatsioonis ning leppige päeva alguses kokku, millised tegevused ees ootavad.
Tutvusta ennast võõrustajale. Räägi, millega tegeled ning mida ootad töövarju päevalt.	Hoolitse, et töövarjul oleks olemas vahendid ja materjalid töö paremaks jälgimiseks (sh ka nt toitlustusvõimalus).

 

Töövarjupäeval võib töövorme olla vähemalt kolm:

a)        Degusteerija– töövari kohtub erinevate töötajate või osakondadega, et saada ülevaade organisatsioonist.

b)        Vaatleja– töövari jälgib organisatsiooni tööd või mingit konkreetset tegevust ise osa võtmata.

c)         Kaasaaitaja– töövari osaleb võõrustaja igapäevatöös aidates mingile projektile või osakonna tööle kaasa, nii palju kui võimalik.

 

II          LÄBIVIIMINE:

töövari külastab päeva jooksul organisatsiooni, kas selle ühte töötajat või erinevaid osakondi;

Juhised töövarjule	Juhised võõrustajale
Töövarjupäeval ole positiivne ning avatud õppimisele ja väljakutsetele.	Ole julgustav ning positiivne. Loo hea õhkkond, et töövari ei tunneks end võõrana.
Ole julge küsima küsimusi ning täpsustusi, kui miski jääb segaseks.	Ole avatud ja valmis vastama küsimustele.
Ole aktiivne kuulaja ning avalda oma arvamust, kui seda küsitakse.	Tee tähelepanelikuid ka enda suhtes – ilmselt märkad töövarju abiga ka enda töö juures midagi huvitavat.
Tee päeva jooksul endale olulisi märkmeid, mida avastad või pead oluliseks enda õppimise seisukohalt.

 

III         JÄRELKOKKUVÕTE:

töövari lõpetab oma külastuse/jälgimise analüüsiga (soovitavalt koos võõrustajaga); töövari jagab oma muljeid organisatsioonist, mis tähendatakse üles.

Pärast töövarjutamist leidke aega, et jagada üksteisega saadud kogemust. Tooge mõlemad välja oma tähelepanekud, olulisemad õppimiskohad ning märkamised. Kuna hea kokkuvõte aitab töövarjuprojekti kasu välja tuua, siis pigem lõpetage töövarjutamine varem, kui et lahkute kogemust kokku võtmata.

 

Oma õppetunde töövarjuprojektist võiks kokku võtta võimalikult atraktiivselt ja ülevaatlikult, et ka teistele oma kogemust edasi viia. Mõned ideed:

–     Sissekanded veebipäevikus

–     Ühiselt koostatud mõttekaart veebikeskkonnas www.mindmeister.com

–     Lühivideo piltide ja slaididega portaalis www.animoto.com

–     Nn otsereportaaž Twitteris või Facebook’is

–     Esitlus programmis www.prezi.com

Kokkuvõtted palun saata esimesel võimalusel Pooltevahetuse korraldajatele aadressil pooltevahetus@ngo.ee (Teve Floren).

 

Mis on töövarjuprojekti mõju?

Töövarjuprojekti võib hinnata õnnestunuks:

·        töövarju poolelt – töövari on saanud parema ülevaate külastatud organisatsioonist ja selle tegevusest; on teadlik ja huvitatud võimalustest, kuidas ka edaspidi selle või sarnaste organisatsioonidega koostööd teha; on saanud ideid oma organisatsiooni või töö parendamiseks.

·        võõrustaja poolelt – võõrustaja on saanud tutvustada oma organisatsiooni igapäevaelu; on saanud täiendavaid ideid/ettepanekuid oma töö paremaks korraldamiseks; on saanud mingi tööülesande tehtud (kui töövari on olnud kaasaaitaja rollis).

 

Lisainfo: Teve Floren, Pooltevahetuse projektijuht, pooltevahetus@ngo.ee