Rahastusalane huvikaitse
Kodanikuühenduste tegevuseks ja arenguks on vaja mitmekesiseid rahastusvõimalusi. Vabaühendused on elujõulised, kui tulude pool nende eelarves ei sõltu vaid üksikutest rahastajatest, aga annetuste, liikmemaksude ja omatulu kõrval on ja jäävad oluliseks kodanikualgatuse toetusallikaks siiski ka avalikest eelarvetest antavad projekti- ja tegevustoetused.
Vabaühenduste Liit seisab selle eest, et avalike vahendite kasutamine oleks läbipaistev ja õiglaselt korraldatud, strateegiliste tegevuskavade ja nende eelarvete koostamisel arvestataks vabaühenduste kui avaliku võimu partneritega ja nii projekti- kui tegevustoetuste andmise ja kasutamise tingimuste seadmisel vabaühenduste töö eripäradega.
Vaata, kuhu läks raha 2016-20: http://mtyraha.heakodanik.ee
Selleks jälgime kodanikuühenduste rahastamisjuhendi järgimist, osaleme nii tõuke- kui teiste fondide planeerimises ja kasutamise järelevalves, aitame avalikul võimul leida häid lahendusi rahastusprogrammide ja -tingimuste kujundamisel ning vabaühenduste kaasamisel sellesse. 2021. aastal andsime välja juhendi ametnikele strateegilisest partnerlusest.
Teemad lähtuvad suuresti 2016. aastal valminud rahastamise variraporti ettepanekutest.
Strateegiline partnerlus
Nõustame valitsust ja vabaühendusi, kuidas edukamalt koostööd teha, sh tegevustoetuste ehk strateegilise partnerluse kaudu.
Loe edasi
Annetamist soosiv maksupoliitika
Seadustega saab soodustada vabatahtlikku tööd ja annetamist. Teame, kuidas.
Loe edasi
Katuseraha asemele võrdne kohtlemine
“Katuseraha” toob tuska igal sügisel, sest see pole aus ega läbipaistev, olgugi et vajalik kõikidele toetuse saajatele.
Loe edasiVarasemad tegevused ja rohkem lugemist:
Hasartmängumaksu paremast jaotamisest
Aastaid sudisime HMNi läbipaistvamaks ja lõpuks nii sündiski. Vt lähemalt.
Rahastamise variraport
2015. aastal uurisime rahastajatelt, ministeeriumitelt ja vabaühendustelt, kuidas tegelikult kodanikuühendusi toetatakse. Valmis põhjalik analüüs, kus võrdlesime tegelikkust rahastamise juhendmaterjaliga ning lisasime oma ettepanekud selle kohta, mis ikka veel täiesti valesti on. Vihje: täiesti valesti on ikka veel Hasartmängumaksu Nõukogu ja katuseraha.
Variraporti saad alla laadida siit või lugeda veebist: https://issuu.com/emsl/docs/variraport_graafik
Kel raport läbi, saab numbreid ja graafikuid juurde vaadata siit, siit ja siit.
EMSLi juhataja Maris Jõgeva kirjutas variraporti valguses, miks unistus kodanikuühiskonnast, millel riigiga kokkupuudet ei ole, pole mõistlik.
Maris käis raportist ja rahast rääkimas ka Kuku raadios.
27.11.2015 vabaühenduste kärajad
27. novembril 2015 korraldasime vahekokkuvõtete tegemiseks järjekordsed vabaühenduste kärajad, mille eesmärgiks on sel korral:
- parandada vabaühenduste seas teadlikkust rahastamise juhendist ning rahastamise põhimõtetest;
- rääkida vabaühenduste seas läbi, kas ja kui siis millega ei ole me riigieelarvelise rahastamise juures rahul;
- otsida uusi ja/või senisest paremaid rahastamismudeleid, mis toetaksid esmasena valdkonna arengut;
- saada vabaühendustelt heakskiit EMSLi rahastamisteemalise huvikaitse eesmärkidele 2016. aastaks.
Eurofondid 2014+
Vaata, mis tegime, siit.
Juunis 2015: vabaühenduste rahastamisest ametnikega
2015. aasta juunikuus arutasime ametnikega vabaühenduste rahastamise hetkeseisu:
• 12. juunil EKAK ühiskomisjonis tegi Maiu Uus ettekande vabaühenduste rahastamise korrastamise hetkeseisust ministeeriumite tasandil.
• 16. juunil arutasime ametnikega vabaühenduste rahastamise hetkeseisu Rahapaja töötoas, mis keskendus vabaühenduste tegevustoetustele ja strateegilisele koostööle. Osalesid nii spetsialistid eri valdkondadest kui õigus- ja finantsosakondade inimesed, kes ühel või teisel moel on seotud vabaühenduste rahastamisega ministeeriumides ja nende allasutustes. Vaata Maiu Uusi ettekannet siit.
Rahastamise korrastamine laiemalt
Kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kohta vaata lähemalt Siseministeeriumi veebilehelt. Sellelt leiab ka ühenduste rahastamise juhendmaterjali, mis on mõeldud kõigile avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes teevad ühendustega koostööd ja tegelevad neile toetuste andmisega. EMSL hoiab silma peal, et juhendmaterjalis sõnastatud põhimõtted ja kirjeldatud head tavad jõuaks kirjasõnast kasutusse.
Ühendused enda rahastamisest, 2010
Loe, mida eesti- ja venekeelsed kodanikuühendused arvasid 2010. aasta kevadel läbi viidud küsitlusel endi rahastamisest: Rahastusküsitluse kokkuvõte.pdf
