Aasta parimad noorsootöö tegijad on Riivo Jõgi, Anton Noor ja Piret Laidroo

Haridus- ja Teadusministeeriumis tunnustati noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid: aasta huvikooli töötaja tiitli pälvis Riivo Jõgi, parimaks noorsootöötajaks koolis valiti Anton Noor ja noortekeskuse töötajaks Piret Laidroo.  

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe tänas noorsootöötajaid tehtud töö eest. „Tunnustame kõïki neid tublisid inimesi, asutusi ja ühendusi, kes on toetanud ja suunanud noorte mitmekülgset arengut,“ ütles Lepajõe. Korduvalt tõusis sõnavõttudes teemaks ka EMSLi veetav kogukonnapraktika programm, mis Eesti haridusmaastikul tähelepanu tõmbab, kanda kinnitab ja üha rohkemates koolides gümnaasiuminoortele osalemist-panustamist tutvustab.

Aasta huvikooli töötaja Riivo Jõgi juhendab noori Räpina ja Põlva Muusikakoolis. Räpinas õpetab ta lauljaid, Põlvas klaverimängu ning mõlemas koolis tegutseb ka kontsertmeistrina. Lisaks on ta mitme orkestri dirigent. Riivo Jõgi on haaranud muusikategevusse palju lapsi ning noori, arendades neis loovust ja omaalgatust nii individuaalse kui ühistegevuse käigus.

Aasta noortekeskuse töötaja Piret Laidroo peab Sõmeru vallavalitsuses noorsootöö spetsialisti ametit ja korraldab vaba aja tegevusi MTÜ-s Sõmeru Start. Tema koordineerimisel on hoogustunud valla noorsootöö ja kujundatud noortekeskuste võrgustik. Piret Laidroo on lükanud käima viis noortekeskust ja tema algatusi on rakendatud ka maakonna teistes noortekeskustes ja projektides. Laidroo osales ka kogukonnapraktika programmis noorte juhendajana.

Aasta noorsootöötaja koolis Anton Noor on andnud hoogu Saku Gümnaasiumi õpilasesinduse tegemistele, paljud üritused on muutunud traditsiooniks. Tema juhendamisel toimib ka kooliraadio. Lisaks kooli huvijuhi tööle tegutseb Anton Noor Sakus jalgpallitreenerina.

Aasta huvikooli tiitli pälvinud Pärnu Kunstide Maja KUMA pakub noortele võimalust arendada ennast nii vokaalselt kui instrumentaalselt, samuti tantsu- ja teatrialaselt. KUMA teeb koostööd Pärnu linna üldhariduskoolidega ja õppetegevusse on kaasatud ka haridusliku erivajadusega ja riskinoori. Alates 2015. aastast korraldab KUMA koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga õpilastele improvisatsioonipäevi.

Aasta noorteühinguks valitud Lagedi-Jüri Noorteühing teeb tihedat koostööd valla ja koolidega, luues seeläbi noortele rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Ühingu noorsootöötajad aitavad läbi viia õpilasmalevat ning korraldavad töö- ja puhkelaagrit. Osaletakse erinevates koostööprojektides, näiteks korraldavad Rae vald ja noorteühing sügiseti ettevõtlikkuslaagrit. Samuti korraldatakse igapäevast tööd noortekeskustes – väljasõidud, töötoad, üritused, projektid, teemaõhtud jms.

Aasta osaluskogu on Järvamaa Noortekogu, mis on olnud partneriks ja käepikenduseks maavanemale, andes hoogu maakonna noortevaldkonna arengule ning viies noorte arvamuse otsustajateni. Kümne tegutsemisaasta jooksul noortekogu ridadesse kuulunutest on paljud andnud edaspidi oma panuse riikliku noortepoliitika kujundamisse. Üle maakonna korraldatakse erinevaid noorteüritusi: osaluskohvik, noortepäevad, sügiskool jne.

Aasta noortemalevaks valitud Saue Noorte Töömalev on 18-aastase tegevusaja jooksul andnud esimese töökogemuse ligikaudu tuhandele noorele. Igasuvises malevas leiab tööd umbes 80 noort. Malevas on läbi mõeldud ohud ja riskid, mis malevas töö tegemisega kaasnevad ning koondatud need kokku riskianalüüsi, mida jagatakse ka teiste Eestis malevaid korraldavate noortekeskuste ja organisatsioonidega.

Aasta noortelaagriks valitud Saue Noortekeskuse kunstilaager sai alguse 15 aastat tagasi ühe ema soovist oma lapsele hea laager korraldada, kuna tol ajal ei olnud valikuvõimalusi väga palju. Aastate jooksul on kunstilaagri formaat muutunud – joonistamisele ja maalimisele on lisandunud foto- ja filmikunst, tants, muusika ja muud kaunid kunstid. Lisaks kunstile pannakse rõhku ka seiklusspordile ja töötubadele. Näiteks tehti 2015. aastal koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ja noori hariti tule-, vee- ja liiklusalaselt – kuulati loenguid, õpiti uppuja päästmist ja tehti jalgrattaga takistussõitu.

Aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvis Sõmeru vald, kus on vähemalt 15 aastat seatud prioriteediks lapsed ja noored ning seda on tõestatud ka tegudega – valla koolid, lasteaiad ja noortekeskused on renoveeritud ja kaasaegse sisustusega ning töötajatel on sära silmades. Noortekeskusi on vallas praegu viis – Sõmerul, Ubjas, Uhtnas, Vaekülas ja Roodeväljal. Viimase kümne aasta jooksul on noortekeskustest kujunenud külakeskused, kus kogu külarahvas koos käib.

Aasta sündmuseks noorsootöös valiti Ideede laat, mille korraldas Lääne-Viru Maavalitsus. Valikule lisab kaalu asjaolu, et sündmus valiti välja internetis avaliku hääletuse kaudu. Ideede laadal arendati noorte osalusel erinevate valdkondade ja ametkondade koostööd. Laata külastas üle tuhande noore, osalesid noorsootöö-ja haridusasutused, Kaitseliit, haigla, vabaühendused jt. Ideede laat oli 2015. aastal maakonna suurim noorteüritus, sellele järgnes suvel esimene Ideede laager.

Kategooriate välise tunnustuse ehk eripreemia vääriliseks hinnati valimisea langetamine, mis annab võimaluse noortel alates 16. eluaastast kaasa rääkida kohalikus elus ning suurendab noorte osalust ühiskonnas kaasarääkimisel.

Taust

• Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
• Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada kümnes kategoorias.
• Kokku esitati 93 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest koosnev komisjon.
• Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustusüritus oli juba kümnes.

• EMSL
• Noored
• Uudis
• Vahvad