Andrus Saliste: Tahe ja koostöö omavalitsuses kodaniku pilgu läbi
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kohalik omavalitsus ja kodanik – rivaalid või partnerid? Millise mõtteviisiga ühiselt rohkemat saavutada, jagab kogemusi Lääne-Harju valla kogukonnakomisjoni esimees Andrus Saliste.
„Riik, see olen mina“ – sellise lause on välja öelnud Louis XIV 17. ja 18. sajandi vahetuse paiku. Selle mõtte taga oli toona absolutism ja enda võrdsustamine kõiksusega. Tänapäevasema käsitluse võtmes saab need sõnad sättida hoopis vastupidiseks: lähtepunktiks vastutuse võtmise vaatevinkel. Ilma inimesteta ei ole riigi eksisteerimine jätkusuutlik ja kõiksugu riigi arengukavad tulebki sättida inimesi kaasates.
Tõsi, kaasamine on sõnana muutunud kohati leierdatuks ja seda on laiendatud tihtilugu ka lisamõistetega, kuid tähtis on selle algne mõte. Päriselt kaasamine. Eesti riigina oleme kahtlemata jõudnud kaugele, oleme sõnastanud “Kaasamise hea tava”, oleme loonud kodanikuühiskonna arengukava ja ka uuendame seda, oleme võimaldanud kujundada lahendusi vabatahtlikele päästjatele ja kaitseliidule. Aga alati on kusagil see “aga”.
Olles olnud kodanikuühiskonnas tegev rohkem kui kümme aastat, on minu jaoks suurim aga olnud koostöö. See, kuidas ühises ruumis (küla, tänav, omavalitsus, sektor jne) kokku leppida ja koos edasi liikuda. Kuidas üksteisega arvestada. Keskendun siin ennekõike koostöövõimalustele omavalitsuse tasandil.
Takistusi koostööle on mitmeid. Olen teinud aegade jooksul kohalikule omavalitsusele mitmesuguseid ettepanekuid. Ette on tulnud juhtumeid, kus poliitiline tahe on andnud vastuseks, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ei peaks vastavat tegevust tegema. Ometi on omavalitsuse roll luua tulevikku just koos oma inimestega ning vastavalt nende vajadustele, olla innovatiivne ja avatud uutele arengutele.
Teine, ehk isegi keerulisem takistus on mõtteviis, kus eestlastena kasutame sageli konstruktsiooni “peab tegema”. Leian, et see loob juba eos takistuse. Kui asendada “peab” sõnaga “tahan”, mis viitab kohustuslikkuse asemel soovile midagi teha, on ka õnnestumine tõenäolisem.
Kui omavalitsusena näha oma inimestes pigem võimalusi, rohkemat kui vaid maksutulu, siis saavutaksime kiirema arengu. Just nendes suundades, milles me ühiselt kokku lepime. Üsna palju kohtab aga hoopis olukordi, kus omavalitsus on oma inimestega vastasseisus. See paneb mõtlema, miks ei julgeta proovida seda va päris kaasamist. Leian, et sõnastades ümber omavalitsuse rolli ja muutes teda rohkem kompetentsikeskuseks, võiksime loota sisulisi muutusi ja tulemusi, mis meid heas mõttes üllatavad.
Leian, et meie inimesed, meie omavalitsuste territooriumil elavad toredad Eesti inimesed, on piisavalt pädevad, et neid kaasata. Pädevad kaasa mõtlema oma küla tasandil, panustama ja andma edasi oma erialaselt või hobi korras omandatud oskusi, andma oma väärtuslikku ressurssi – aega – ühise arengu tagamiseks.
Kompetentsikeskusena saaksime selle rikkaliku pagasi abil püstitada üha suuremaid eesmärke. Mis veelgi olulisem, neid ka teostada! Olgu siis “elu maale” võtmes või keskkonna aspektist, vajalike teenuste võimestamisel või targal planeerimisel. Oluline on mõista, et oleme siia maa peale tulnud ajutiselt, aga meile järgnevad meie lapsed ja nende lapsed. On oluline, millise panuse, millise jalajälje me neile ette anname.
Olen ise saanud oma esimese kodanikuühiskonna kogemuse Muraste külast, kust pärineb ka mitu head koostöö näidet. Pika ajalooga, aastast 1426 pärit küla on võtnud ajapikku peaaegu linlikud mõõtmed, püsides kindlalt Eesti suurimate külade esikolmikus. Aastaid tagasi asutasime Muraste külaseltsi ja esimene ettevõtmine oligi kaasamise koolitus.
Aruteluaineks olid küla eripalgelised osad: nii aiandusühistud ja vana külapiirkond kui ka uusarendused. Kaasamise vaimus tõime eri osade soovid ja unistused ühise ümarlaua taha ning vormisime need küla arengukavaks. Külaseltsi juhatuse üheks suurimaks rolliks saigi kompetentsi koondamine ja tahte võimestamine, motiveerimine. Nimetatud küla arengukava on elus dokument, kokkulepe, mida uuendatakse, täiendatakse ja mille kohta antakse igal aastal aru.
Tulemused on olnud käegakatsutavad, näiteks kokkulepped, milliseid külateid esimesena korda teha, ja nii on ka omavalitsusel oluliselt kergem teha eelarvelisi valikuid, kuidas edasist arengut võimaldada. Eriti positiivsed on tekkivad koostöömudelid, näiteks väga oluline osa kokkuleppest on panna paika konkreetse arengu eest vastutajad, kes kaasavad nii spetsialiste kui ka huvigruppe, kellega koos tegevusi eesmärgistada ning mõjusid kaaluda. Muraste külas on mitmeid õnnestumisi, kus ühise panuse kaudu on lahendatud esialgu võimatuna näivaid unistusi. Märksõnadeks on tahe ja kohaliku kompetentsi usaldamine.
Värskem ja pikas perspektiivis veel suuremat arengut võimaldav näide pärineb aga Lääne-Harju vallast. 2018. aasta alguses said omavalitsuse esindajad signaali Kloogalt, et kogukonnad soovivad ühiselt valla arengus kaasa rääkida. Äsja ühinenud vallana (liitusid Padise, Vasalemma ja Keila vald ning Paldiski linn) oli ja on üks suuremaid proovikivisid viia liitumine ellu ka kodaniku tasandil, soovi kaudu seista kodukoha arengu eest. Selle eesmärgiga loodigi kogukondade initsiatiivil ühine kogukonnakomisjon.
Nimetatud komisjon käis koos vabatahtliku ja mitteformaalse koguna, kuni aasta lõpuks oli selge, et nii tahe kui ka võetud rollid on jätkusuutlikud ning vallavalitsusele toeks. 2019. aasta algusest tegutsetakse vallavalitsuse ametliku komisjonina.
Osaledes kogukonnakomisjonis vabatahtlikena, oleme silmitsi ka ametliku bürokraatiaga. Kerkivad küsimused, kuidas hoida komisjoni dokumente ja kuidas saavutada konsensust. Need väljakutsed ei tohiks hirmutada, vaid võimaldavad leida tänapäevaseid ja nutikaid lahendusi, mis aitaks meie aega väärtustada ja oleks koostööl abiks. Selle asemel et salvestada kokkulepitu kas paberile või kellegi arvutisse, otsustasime kiirelt, et ühiseks töökeskkonnaks on Google Drive. Panime paika ligipääsude loogikad, dokumendipuud, koosolekuvormid, töögruppide materjalid ja muu sellise. Koosolekud salvestame nutiseadmetega ja kuna oleme võtnud tavaks liikuda oma kohtumistega valla eri küladesse, siis kasutame kaasa võetud tehnikat (projektorid, arvutid), Kel kohale tulla ei õnnestu, saab alati osaleda Skype’i, Meeti, Teamsi või mõne muu platvormi vahendusel.
Kogukonnakomisjoni esimehena loen kõige olulisemaks ülesandeks, kuidas eri piirkondadest pärit ja erinevate kogemustega inimesi ühise eesmärgi nimel panustama motiveerida. Kaks ja pool aastat pärast komisjoni loomist võin täie kindlusega väita, et selline koostöövorm on vajalik ja kasulik ning võiks saada kõikjal heaks tavaks. Oleme aidanud kaasa eelnõude väljatöötamisele ja algatanud jäätmemajanduse lahenduste uuendamise, andes panuse just kodutarbija vaatest. Oleme algatanud koostöös omavalitsuse ja ettevõtjatega Lääne-Harju valla kui rohevalla programmi ning koos lahendanud või lahendamas muresid kohalike teede hoolduse ja jäätmemajanduse probleemidest kaevandustega seotud küsimusteni. Leian, et selline kooslus on tee just kirjeldatud mudeli suunas, mille abil leida koostöös oma inimestega lahendusi võrdseks arenguks nii piirkonniti kui ka valdkonniti.
Selliste koostegemiste juures on hästi tähtis pakkuda märgatud vea või osutatud vajakajäämise puhul välja võimalikke lahendusi, neid koos proovida ja rakendada. Esimene lahendus ei pruugigi sobida, aga proovides saame jõuda parima tulemuseni. Üksnes veale viitamine ning “tehtagu” ütlemine ei loo aga pinnast koostööks ega vii lahendusteni. Võit-võit-olukorrani jõuame ühise tegevuse ning kompromissioskuse kaudu.
Omavalitsusena oleme täpselt nii tugevad, kui hästi on sisustatud meie arengu- ja tegevuskava. Veelgi enam, kui hästi suudame kaasata ja võimestada oma inimesi seda arengut toetama. Oluline on jõuda “peab kaasama” juurest “tahan kaasata” juurde – sealt saab alguse koostöö, mis viib ka tulemusteni. Kui suudame oma omavalitsust ühiselt kujundada, loome ka uue, hoopis uhkema sisu lausele “riik, see olen mina”.
Ilmus Hea Kodaniku suvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
