artikkel

Elektrooniline üldkoosolek tuleb, aastaaruande tähtaeg pikeneb, juhatuse volitused ka

laine
12. mai 2020
Foto:

13. mail on Riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu, mis võimaldab täisvirtuaalset koosolekut, paindlikku kirjalikku hääletamist ja pikendab aastaaruande tähtaja ning juhatuse volitused oktoobrini.

Eelnõu seisuga 13.05! Kolmas lugemine 18.05, jõustumine ehk mai lõpus.

Majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg saab olema kõigile juriidilistele isikutele tänavu 31.10.20.

Juhatuste ametiajad, mis lõpevad 12.03-31.08 loetakse pikenenuks uue juhatuse valimiseni, aga mitte üle 31.10.20.

Tsiviilseadustiku üldosa seadusse lisatakse sätted, mille järgi võib iga juriidilise isiku organi (üldkoosolek, volinike koosolek, juhatus, nõukogu) liige osaleda füüsilise kohaloluta, kui on tagatud kahesuunaline reaalajas side, mis võimaldab jälgida, sõna võtta ja hääletada.

Elektrooniliste vahendite abil võivad osaleda mõned (osa on saalis, osa skaibis) või ka kõik liikmed (keegi polegi füüsiliselt koos). Virtuaalsed osalejad lähevad arvesse kvoorumil ja allkirja enese osalemisest ei pea nemad andma isegi digitaalselt. Juhatus koostab pärast hääletusprotokolli, kus on iga liikme nime taga koosolekul osalemise viis ja vaid füüsilisel koosolekul osalenute allkirjad.

Virtuaalset osalust kinnitavad oma allkirjadega vaid koosoleku juhataja ja protokollija. Paberile annavad allkirja need, kes osalevad kohapeal, ja registrile võib edaspidi saata selle koopia/skanni. Muidu kehtivad e-koosolekule kõik muud tavapärased nõuded nagu kokkukutsumisest etteteatamine, otsuste vastuvõtmise kord jmt.

Mittetulundusühingud saavad võimaluse ka kirjalikuks hääletuseks koosolekut kokku kutsumata. Sel juhul saadab juhatus otsuse eelnõu koos hääletamise tähtajaga (vähemalt seitse päeva) liikmetele ja hääletada saab kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel: nt meiliga, veebiankeediga või kasutades Citizen OS, mis võimaldab ka isikutuvastust.

Kirjaliku koosoleku kvoorumil lähtutakse põhikirjast (erinevus algse eelnõuga!) ja otsus on vastu võetud, kui üle poole hääletanuist (erinevus algse eelnõuga!) on otsuse poolt.

Kel on seadusest põhikirja võetud nõue, et koosolekut kokkukutsumata võib otsuseid teha, kui kõik liikmed hääletavad poolt, võib kuni 31.10.20 sellest sättest mööda vaadata.

Ka kirjaliku hääletuse otsus vormistatakse nõnda, et juhatus koostab protokolli, millele lisab poolthääletanud nimeliselt, samuti eriarvamused. Veel tuleb lisada kõigi hääletanute seisukohtade ärakirjad, milleks on siis nt e-kirjad või mugavamalt e-hääletuse kokkuvõte (saab alla laadida nii nt Citizen OSis kui ka Zoomis). Osalenute allkirju pole aga siingi vaja, tulemused kinnitab juhatus.

Uue nõudena tuleb hakata protokollis märkima MTÜ liikmete koguarvu, et register saaks vajadusel kontrollida kvooruminõude täitmist.

Korteri- ja tulundusühistutele, sihtasutustele ja ka äriühingutele tulevad suuresti samad võimalused.

Paljut neist võimalustest võib enda põhikirjaga piirata. Samuti saab praktikat kombineerida: näiteks tehes videokoosoleku skaibis või zoomis, aga otsuste hääletuse samal ajal Citizen OSis või muu rakendusega, et oleks lihtsam hääli kokku lugeda ja pärast protokolli juurde lisada. Mõnel videorakendusel on (sh anonüümne) hääletamisvõimalus ka sisse ehitatud. Kui seadus on vastu võetud, anname täpsemaid soovitusi.

Lisa: alari@heakodanik.ee.