Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kui me vabaühendusena vaatame sügavalt silma riigivalitsemisele tänases Eestis, tahame seal näha läbipaistvamat otsustamist ja ise päriselt osaleda. Mis teile paistab?
(Pildil pole tegelikult riigivalitsemine, vaid emane maevia inclemens.)
Tahame kuulda su arvamust Avatud valitsemise partnerluse* 2016-2018 tegevuskava kohta: millised võiks või peaks olema järgmisel kahel aastal Eesti prioriteedid valitsemise avatumaks muutmisel?
EMSL seisab nende prioriteetide eest, mis vabaühendustele tähtsad. Esialgsed mõtted liiguvad meil kahe teema ümber: järgmine tegevuskava võiks keskenduda poliitikakujundamise protsessi avamisele ning läbipaistvuse suurendamisele otsustes. Miks just need kaks teemat, sellest veidi täpsemalt allpool.
Tagasisidet ootame vastustena järgmistele küsimustele:
- Kas nõustud nende valukohtadega või on sul hoopis kolmas-neljas teema välja tuua? Kui miski tundub olulisem, pane see kirja koos põhjendusega.
- Pane meile kirja oma negatiivsed kogemused poliitikakujundamises osalemisega, et saaksime oma prioriteedi valikut konkreetsete lugudega põhjendada. Kus on sinu jaoks riigi valitsemise juures hämarad kohad ja millised tegevused võiksid poliitikakujundamisse rohkem valgust tuua?
- Milline info, mida praegu ei ole avalikult saadaval, aitaks sul teha paremini tööd ja osaleda aktiivsemalt otsustamises? Millise info avalikustamine suurendaks poliitikute vastutust oma otsuste eest?
Argumente meie poolt välja pakutud prioriteetidele, nagu ka alternatiivsetele ettepanekutele, ootame aruteluna siin (vajalik sisselogimine mobiil-ID, Facebooki kaudu või Google kontoga). Kui see ei meeldi, saada oma mõtted hiljemalt 21. veebruariks siim@ngo.ee.
- Kodanikke kaasav ja avatud poliitikakujundamise protsess
Ehkki juba eelmistel perioodidel tähtsaks peetud, pole tegevused seni sisulist murrangut kaasa toonud – kas siis vähese ambitsioonikuse, killustatud muutusejuhtimise või ministeeriumide mugavate valikute tõttu kaasamisprotsessides. Teoorias algab poliitikakujundamise protsess eelnõu väljatöötamiskavatsusest, sisaldab hoolikat mõjuanalüüsi ning võimaldab sisulist tagasisidet nii küsida kui arvestada. Praktikas see aga ei tööta – ei kaasata varakult ajalistel põhjustel; kaasamise hea tava päriselt ei järgita (alates tagasiside andmisest); on juhtumeid, kus kodanikuühendused on jäetud teadlikult aruteludest ja otsustest kõrvalegi. Protsess saab kiirem ja vähemtülikas, kuid osa ühiskonnas olevast teadmisest läheb kaotsi ning eelnõu kvaliteet saab kehvem.
- Läbipaistvuse suurendamine otsustes
Eelmine tegevuskava keskendus põhiliselt läbipaistvusele riigi rahaasjades ja peamiselt Riigiraha veebirakenduse arendamise kaudu. Näeme vajadust suurema läbipaistvuse järele jätkuvalt rahaasjades, kuid lisaks ka otsustusprotsessides.
Nii ühiskondlik kui poliitiline nõudlus riigieelarve sisu avamisele on tekkimas, nii riigi eelarvestrateegia kui eelarve ise on liikumas läbipaistvamatele alusele, aga ei ole veel päriselt arusaadav – näiteks millised on poliitilised valikud “püsikuludest vaba raha” kasutamisel; kellel, kuidas ja millal on võimalik kaasa rääkida valikute mõjutamisel?
Kodanikuna on raske aru saada, millal ja kes teeb põhimõttelisi otsuseid ning mis argumentidele ta toetub. Kellega minister on läbi rääkinud, missuguseid lubadusi andnud, kuidas on seotud huvigrupid, kas ja kui, siis millistel põhjustel kedagi eelistatakse? Kas protsess on ja ka paistab ausana? Era- ja avalikud huvid põimuvad paljudes teemades ning konflikte oleme näinud keskkonnatasude määramises, rohelise energia tootmises, alko- ja narkopoliitika korraldamises, Haigekassa eelarve kujundamises, erakoolide rahastamise juures jne.
Prioriteedi alla sobiksid tegevustena näiteks:
- ministritele, Riigikogule ja kantsleritele suunatud lobireeglid, mis võimaldaks jälgida olulistele poliitilistele valikutele eelnenud kohtumisi huvigruppidega ja arutatud küsimusi;
- erinevate kaasamismeetodite kasutamine ka riigieelarve koostamisel, mis annaks huvirühmadele võimaluse vajaduste üle arutelu algatada, sunniks otsustajaid valikuid avalikult põhjendama ning võimaldaks riigikogulastele koha ja viisi oma ettepanekute tegemiseks ja eelarve mõjutamiseks ka nn katuserahata.
Ka eelnevad tegevuskavad puudutasid nimetatud valdkondi, kuid arvestades ühiskondliku arvamuse killustatust ja opositsioonierakondade hiljutist kriitikat riiklike institutsioonide vähese legitiimsuse kohta on nendega põhjalikumalt tegelemine väga vajalik. Nõnda saab taastada kodanike usu riigi toimimisse just tema heaks.
_____
* Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks, millega Eesti on liitunud, lubades, et teeb koos partneritega koostööd selleks, et võimu teostataks veel ausamalt, läbipaistvamalt ja dialoogis kodanikega. Enam infot sellest, millist kasu on AVP toonud, leiad aastateks 2014-2016 koostatud tegevuskavast ja selle täitmise vahearuandest.
